Maadevahetusest on nähtaval jäämäetipp

Avalikkusesse jõudnud ja kõrgele ulatuvaid kuritarvituskahtlusi maadevahetuse valdkonnas võis aimata juba mõni aasta tagasi. Või vähemasti prognoosida sellest momendist, kui said teatavaks Natura programmiga määratletud looduskaitselised alad Eestis.

Natura aladele kehtestati teatavasti olulised piirangud mitmetes inimtegevuse valdkondades, peamiselt aga ehituses ja ettevõtluses. Paljudele maaomanikele oli see ootamatuseks kavatsetud arendustegevuses. Mõnikord sai seda muidugi vaadelda ka põhjendatud ootuste printsiibi kahjustamisena.

Kindlasti on keskkonnakaitselised abinõud tänapäeval vältimatud ning keegi ei ole põhimõtteliselt nende vastu. Samas on tekitanud küsimusi, kas selliseid piirangulisi alasid oli tarvis nii ulatuslikult - sageli Eestis üsnagi tavalistes piirkondades. Liialdused ei ole kasulikud ühelgi alal ja panevad küsima, kelle ja millistes huvides need tehti.

Hoopis vastuvõtmatu oleks, kui loodushoiukava sisaldaks endas salakavalat eeldust, mis võimaldaks kellelgi kasutada programmi isikliku või ametkondliku kasu saamiseks. Skeemi järgi, et asjast huvitatu peab end ülemäärastest kitsendustest kuidagi vabaks ostma - otsekui kunagi osteti end pattudest vabaks indulgentskirjadega.

Selliseid tõenäosuslikke kahtlusi ei õnnestu loomulikult tõestada, ent tõsiste kuritarvituste kahtlused on reaalselt olemas - kui muidugi varsti ei leita, et kõik oli juriidiliselt korrektne.

Iseloomulik on veel, et viimase paari aasta maa-afäärid leidsid aset kõrgemates sfäärides - väikeomanike maavahetustaotlustele öeldi enamasti ära. Maavahetuste võimalustest neid ei informeeritudki.

Olukorra plahvatusohtlikkusele juhtis tähelepanu juba akadeemik Anto Raukase õigusjärgsete omanike nimel koostatud kiri, mis märtsis 2004 saadeti keskkonnaministrile.

Oma vastuses minister ei võtnud omaks ühtegi kriitilist seisukohta Natura programmi suhtes. Kuid viimaste kuude sündmused näitavad siiski, et kriitikaks oli rohkesti alust. Seepärast tuleb kas või hilinemisega teha õigusloomes ning Natura programmis olulisi korrektiive. Arvatavalt on praegused kuritarvituskahtlused vaid jäämäe nähtavale tulnud osa ning asi on veel murettekitavam.

Maadevahetus on paratamatult vajalik, kuid see peab olema läbipaistev, arusaadava reeglistikuga ja ühesugune kõigile. Praegu võib olukorra kokku võtta ütlusega - mis lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale. Eelistuslikkusest tuleb lahti saada - selles sisaldub ulatusliku korruptsiooni võimalus. Maavahetusprobleemid on aktuaalsed just praeguse ehitusbuumi ajal, mil otsitakse kõikvõimalikke teid oma äriideede elluviimiseks.