Riigikohus toetas vendade Sõnajalgade nõudmist
saada menetlusabi, teatas Riigikohus.
Riigikohus rahuldas Andres ja Oleg Sõnajala määruskaebuse ning tühistas Tallinna Ringkonnakohtu määruse, millega ei rahuldatud nende taotlusi riigipoolse menetlusabi saamiseks. Asi saadeti uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
12. septembril 2001. aastal esitas AS Ämälärd (pankrotis) Tallinna Linnakohtule hagi Andres ja Oleg Sõnajala vastu, milles palus neilt solidaarselt välja mõista 12,7 mln krooni. 22. märtsi 2006. aasta otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi. A. ja O. Sõnajalg esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonikaebuse.
21. juunil 2006. aastal esitasid A. ja O. Sõnajalg Tallinna Ringkonnakohtule menetlusabi taotlused ning teatised taotlejate ja nende perekonnaliikmete isikliku ning majandusliku seisundi kohta. Taotluse kohaselt ei suuda apellandid tasuda riigilõivu 190 892 krooni 61 senti oma majandusliku seisundi tõttu. Ringkonnakohus jättis taotlused rahuldamata, kuna leidis, et taotlejad omavad lisasissetulekuallikaid, mis võimaldavad apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasuda.
Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis oma lahendis, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale kohtule.
Tsiviilkolleegium leidis, et ringkonnakohus on jätnud määruses põhjendamata, millised on kohtu arvates A. ja O. Sõnajala lisasissetulekud, mis võimaldavad neil tasuda kokku üle 190 000 krooni suurust riigilõivu. Samuti on põhjendamata, kuidas nende minimaalse suurusega sissetulekute ülejääk võimaldab sellise suurusega riigilõivu tasuda.
Kolleegium märkis, et kui taotleja sissetulekud ületavad väljaminekuid, kuid ei ole piisavad kogu riigilõivu tasumiseks, on kohtutel võimalik rahuldada menetlusabi taotlus ka osaliselt. Isegi juhul, kui taotlus on esitatud riigilõivu tasumisest täielikuks vabastamiseks, on kohtutel kohustus kontrollida, kas taotleja majanduslik seisund võimaldab riigilõivu tasuda osaliselt.
Seotud lood
1990ndatel glamuurselt elanud Sõnajalgade
äriperekonnad teenivad kohtule esitatud dokumentide järgi alla Eesti
keskmise.
Tallinna Lennujaam tahab saavutada süsinikuneutraalsuse järgmisel ja kliimaneutraalsuse 2030. aastal. Neist viimane eesmärk on Tallinna Lennujaama finantsjuhi ja juhatuse liikme Anneli Turkini sõnul ambitsioonikas ja väljakutsuv, sest kõiki tehnoloogiaid selle saavutamiseks veel olemas ei ole.