Tartu linnaametnike ja ettevõtjate
kuluaarimõtisklustes joonistub aina selgemini välja soov rajada Atlantisest
Zeppelinini välja pilvelõhkujate city, mis riputab aga avaturu tuleviku kohale
rasvase küsimärgi.
Seni on kõrghoonete püstitamise privileeg kuulunud Tartus oravaparteile lähedalseisvatele ettevõtjatele, olgu siin näiteks 23-korruseline Tigutorn või 15-korruseline spaa teispool Turu- silda. Ent peagi võib Emajõe äärde kerkida terve pilvelõhkujate city, mis laseb teisedki tegijad marjamaale, kirjutas Tarbija 24.
Atlantise kõrvale koguni kaht pilvelõhkujat kavandav ettevõtja Juhan Kolk on Postimehele öelnud, et eeldab Tartu linnavalitsuselt ettevõtjate võrdset kohtlemist ka ehitiste kõrguse osas. Nõnda ei jäägi Tigutorni detailplaneeringu ning Linnaehitusele soodsa maatehinguga avalikkuse pilgu alla sattunud linnavalitsusel üle muud kui lubada sama teistelegi.
Rein Kilk esitas äsja linnavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks oma Emajõe-äärsetele Soola 5 ja Soola 7 krundile – ühele tuleks 9-korruseline ja teisele 24-korruseline hoone. Pange tähele – Kilgi pilvelõhkuja on täpselt ühe korruse jagu kõrgem kui Linnaehituse Tigutorn.
Kilgi hinnangul on juba liiga hilja arutleda selle üle, kas rajada sellesse Emajõe-äärsesse piirkonda madal- või kõrghoonestus. Sisuliselt langetas Tartu linnavalitsus otsuse juba üheksakümnendatel aastatel, kui lubas Estikol ehitada kaldakaitsevööndisse 14-korruselise Emajõe ärikeskuse. «Seda, kas rajada kõrghooneid, oleks pidanud küsima enne Plasku ehitamist,» nentis Kilk.
Kilk ei ole enda sõnul kusagil öelnud, et Tartu vajab kõrghooneid. Kõrghoonete rajamine on tema hinnangul pigem asjade loogiline käik. «Kõik oleks olnud teatud mööndustega OK, kui selles piirkonnas oleks olnud ainult üks Plasku,» lausus ta. «Nüüd on meil mahtusid rohkem – minu arvates saab olla kas üks maamärk ehk üks hoone või siis moodustub mingi hoonete ansambel.»
«Aga kuna selles piirkonnas on juba Fortuuna maja ja Emajõe ärikeskus, siis arvas arhitekt, kellelt juba viie aasta eest eskiisi tellisin, et siia tuleks teha veel midagi,» lisas Kilk.
Kilgi sõnul on linnaruumi kujundamise suhtes tekkinud üleüldine eelarvamus, et see on automaatselt midagi negatiivset. Samas on sellel tema kinnitusel ka arusaadav taust. «Kõik me saame aru, et Tallinna Viru keskus on ebaõnnestunud ja Tartus on jube valus kogemus uue kaubamajaga,» nentis Kilk.
Tartu praegune üldplaneering lubab Emajõe-äärsesse kesklinna piirkonda vaid ühe enam kui 15-korruselise hoone ehk Tigutorni ning ühe 2–15-korruselise kõrghoone Turusilla kõrvale.
Seotud lood
Tartu kesklinnas Väike Turu 5 asuva
Tigutorni korteri hind on langenud 250 000 krooni võrra, kirjutatakse
kinnisvaraportaalis kv.ee
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.