Milline on Eesti visiitkaart?

Mis on maailma poolt vaadates selleks Eesti visiitkaardiks, mille läbi oleme suutnud end taasiseseisvumise järel meeldejäävaks teha? Äsja Tallinnas käinud USA president Georg Bush tõi välja kolm tegu: ühetaoline tulumaks, e-valitsus ning Eesti abi "uutele demokraatiatele", nagu Ukraina ja Gruusia.

Bushi esinemist kuulanud KERA-laste (Kekserakond ja Rahvaliit - toim) näod venisid seda kuuldes nii pikaks, et tundus nagu oleks neile veini asemel klaasi äädikat kallatud. On nad ju läbi aegade sõdinud nii ühetaolise tulumaksu kui e-demokraatia vastu ning oma koalitsioonileppes lubanud "progresseeruva tulumaksu" näol õnne Eesti rahva õuele tuua. Paraku on viimasel ajal keskerakondlaste poolt korduvalt väljendatud lootused ühetaolise tulumaksu lõpust ennatlikud.

Ühetaoline tulumaks on lihtne, läbipaistev ja efektiivne. Ta toetab kiiremat majanduskasvu ning aitab madalal hoida tööpuudust. Samas regioonis ja tingimustes asuvaid riike võrreldes on lihtne näha, et ühetaolisele tulumaksule üle läinud riikides on majanduskasv kiirem kui progresseeruva süsteemi juurde jäänud maades. Tihti on väidetud, nagu vähendaks ühetaoline tulumaks laekumisi eelarvesse. Tegelikult on pilt vastupidine. Juba esimesel maksureformi aastal kogutakse madalamate maksumääradega kokku sama kogus raha kui suurema määraga. Järgnevatel aastatel hakkavad maksulaekumised tänu kiiremale majanduskasvule ning maksude kogumise tõhustumisele aga kiirelt kasvama, vähendades eelarve puudujääki või kaotades selle sootuks. Paika ei pea ka kinnitus, nagu suurendaks ühetaoline tulumaks ühiskonnas ebavõrdsust. Tegelikult on sotsiaalset ebavõrdsust iseloomustav GINI-koefitsent ühetaolisele tulumaksule ülemineku järel pigem langenud.

See kõik on põhjuseks, miks isegi ühetaolise tulumaksu vastu sõdides võimule pürgivad poliitikud sinna jõudes ühetaolise tulumaksu kaotamist tõsiselt ei ürita. Pole ju mõtet tappa kana, kes muneb kuldmune. Tüüpiliseks näiteks on siin Edgar Savisaar, kes valimistel on teinud progresseeruvast tulumaksust endale valimisratsu, valimiste järel laseb asjadel aga endistviisi minna. Pean tunnistama, et sellise silmakirjalikkuse vastu pole mul midagi.

1. jaanuarist 2007 ühetaolisele tulumaksule üleminevast Makedooniast võib peagi aga ka saada esimene riik, kes võtab kasutusele Eesti tulumaksureformi teise poole ehk nullmaksumäära reinvesteeritud kasumile. Loodetavasti pole Eesti selleks ajaks ise sellest loobunud. Nimelt pole Ansipi valitsus suutnud siiamaani anda Eesti ettevõtjatele selget vastust, kuidas Eestis Euroopa Liiduga kokku lepitud üleminekuperioodi lõppedes ehk juba järgmisest aastast alates ettevõtlust maksustama hakatakse. Ettevõtjad vajavad tulevikuplaanide tegemiseks aga selgust. On kahju, et praegune valitsus ei soovi seda pakkuda. Koalitsioonisisestes lahkhelides smoorimise asemel tuleks peaministril ettevõtte tulumaksu küsimus Riigikogu ette tuua ning lahendada. Isiklikult arvan, et Eestil tuleks jääda praeguse tulumaksusüsteemi ehk nullmaksumäära juurde ka siis, kui oleme üle võtnud Euroopa Liidu poolt nõutud direktiivid. Eesti ettevõtlusele oleks harjumuspärase lihtsa maksusüsteemi muutmine tõsiseks hoobiks. Arvestades eesti ettevõtluse konkurentsivõime kohale niigi kogunevaid musti pilvi, oleks nullmaksumäärast loobumine ennatlik otsus. Loodetavasti leiab Reformierakond endas jõudu Keskerakonnale antud küsimuses vastu astuda ning tema survele mitte alistudes asi parlamenti viia. Peaminister Ansipi senist tegevusetust vaadates puudub mul sellesse paraku usk.

Nii võib Eesti probleemiks saada hoopis suutmatus otsustada. Sellele viitab ka asjaolu, et kui Gruusia toetamine välja arvata, jäävad teised Bushi poolt esile tõstetud Eesti saavutused minevikku. Viimaste aastate jooksul pole neile midagi uut lisandunud. Eesti pole isegi suutnud täiel määral ära kasutada e-valitsuse ja ID-kaardi poolt pakutavaid võimalusi. See ei saagi teisiti olla, kuna Reformierakonna õnnistusel raudtee taasriigistamisega tegelev majandusminister pole pooleteist aasta jooksul leidnud aega infotehnoloogia nõukoja kokkuvõtmiseks. Kui kavatseme veel kauaks loorberitele puhkama jääda, võivad need ühel hetkel lihtsalt tolmuks pudeneda.

Eestil oleks viimane aeg jalad kõhu alt välja võtta ning taas midagi sellist ette võtta, millest võiks saada Eesti järgmine visiitkaart. 25000 või 40000kroonine palk selleks ilmselt olla ei saa.