Tallinna Külmhoone auditeerimata käive oli
möödunud aastal Eestis 388 miljonit krooni, ettevõtte kasum oli sealjuures 8,6
miljonit krooni.
Käive kasvas aastaga 31,2 miljonit krooni. 2005. aastal oli firma 5,2 miljoni krooniga kahjumis, kirjutas ETV 24.
Kogu Tallinna Külmhoone grupi 2006. aasta auditeerimata käive koos Leedus asuva Kauno Pieno Centrasega oli 475 miljonit krooni, kasvades 2005. aastaga võrreldes 49,4 miljoni krooni võrra. "Tallinna Külmhoone grupi edu tagasid eelkõige õiged strateegilised otsused ettevõtte arendamise osas ja kõigile jäätisetootjatele positiivselt mõjunud pikk ja soe suvi," sõnas Tallinna Külmhoone nõukogu esimees ja Amber Trust partner Indrek Kasela.
Tema kinnitusel on lähiaastatel ettevõtte prioriteetideks juhtpositsiooni hoidmine ja turuosa kasvatamine terve Baltikumi jäätiseturul ning tegevuse laiendamine nii uutele turgudele kui uutesse valdkondadesse. "Käesoleval aastal on Tallinna Külmhoonel kavas investeerida Eestis ligi 50 miljonit krooni külmlao laiendusse. Leedus uuendame autoparki 18 uue spetsiaalse veoauto näol ja II kvartaliks kahekordistame ka seal laopinna," rääkis Kasela.
Alanud aastal toob Tallinna Külmhoone grupp turule terve rea uudistooteid, lisaks sellele investeeritakse tootmisliinidesse.
Tallinna Külmhoone grupp kuulub alates 2005. aasta detsembrist Amber Trust II S.C.A.-le ja ettevõtte juhtkonnale. Tallinna Külmhoone tuntumad kaubamärgid Eestis on on Premia, Väike Tom, Regatt, Tallinn, Põhjatäht, Vau, Jocker jt.
Seotud lood
Kogu Premia Tallinna Külmhoone Grupi 2007.
aasta auditeerimata käive koos Leedus asuva Premia KPC’ga ja eelmisel aastal
Lätis omandatud Premia FFL-iga kasvas aastaga 65%, teatas ettevõte.
Premia Tallinna Külmhoone ostis täna Läti
suurima sügavkülmutatud kaupade müüja FFL-i, tehingu hinda osapooled ei
avalikusta.
Tallinna Külmhoone jõudsa kasvu tõttu on
ettevõte otsustanud investeerida 50 miljonit krooni Tallinnas asuva sügavkülmlao
laiendamisse, avades nii moodsaima külmlao Eestis.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.