Tallinna Tehnikaülikooli rahanduse ja
panganduse õppetooli õppejõud Angelika Kallakmaa saatsi aripaev.ee-le
kommentaari, milles kirjeldab väikeaktsionäri rasket elu.
Järgneb kommentaar.
Paljud tänased väikeaktsionärid on kuulnud (või isegi osa saanud) sellest, mis juhtus Tallinna börsil 1997. aasta sügisel. Ka on teada tõsiasi, et suhteliselt suure osa investeerimisotsuseid teevad väikeinvestorid emotsioonide ajel.
Sõnapaar "aastatuhande suurim krahh" on midagi nii koledat, et ilmselt iga väikeinvestor tunneb end sellest puudutatuna. Seetõttu ei pane imestama, et inimesed murelikuks muutuvad ja ka oma positsioone likvideerima tõttavad. Paanikaga lähevad kaasa enamasti ikka pisemate aktsiakoguste omanikud, keda endid võib arvuliselt rohkemgi olla kui suurema aktsiapaki omanikke.
Kui aga minna tagasi paanikauudisele eelnevasse perioodi, siis sageli jääb just väikeinvestori poolt tähelepanuta tõsiasi, et iga aktsia taga on reaalne ettevõtte, teda juhivad reaalsed inimesed, kelle otsustest sõltub ettevõtte tegevuse tulemuslikkus. Kui palju on aga neid investoreid, kes igapäevaselt huvi tunnevad, kuidas nende omanduses oleval (ka väikeaktsionär on ju omanik) ettevõttel läheb? Kuidas mõjutab ettevõtte tegevust üldine majanduskeskkond, kuidas läheb sama haru ettevõtetel meil ja ka teistes riikides? Kas ettevõte tegutseb ainult koduturul? Kust tuleb tooraine, kuhu läheb toodang jne?
Kuigi väikeaktsionär on omanik, ei ole tal kahjuks neid võimalusi ettevõtte tegevuses kaasa rääkida, mis suuraktsionäril. Seega tuleks väikeaktsionäril investeerimisotsuste tegemisel olla eriti ettevaatlik ja võimaluste piirides koguda oma otsuste tegemisel informatsiooni erinevatest allikatest. Kui on raske aru saada, millised on ettevõtte võimalused kasumi kasvatamiseks, siis ilmselt tuleks otsida mõni teine ettevõte, kelle aktsiaid osta või usaldada oma vabad vahendid läbi investeerimisfondi professionaalide hooleks.
Tulles tagasi Tallinna börsil kaubeldavate ettevõtete aktsiate juurde, siis peab märkima, et pigem üllatas pidev tõus jaanuarikuus ning seetõttu ei ole veebruari alguses toimunud languses midagi imelikku. Aktsiahindade kõikumine on normaalne nähtus ning langust võib vahel vaadata ka kui võimalust osta. Aga loomulikult peaks igat ettevõtet ja tema võimalikku turuhinda eraldi analüüsima ja soovitatav oleks oma vabad vahendid paigutada sellesse ettevõttesse, mille tegevust potentsiaalne investor kõige paremini tunneb ja hinnata oskab.
Lõpetaks ühe soovitusega maailma ühe tuntuima investeerimispanga Merril Lynch asutaja Peter Lynch poolt: "Mulle meeldib investeerida ettevõttesse, mille juhtimisega saaks iga loll hakkama, sest varem või hiljem just selline seda juhibki".
Seotud lood
Tallinna börsi indeks OMXT tegi eile
enne keskpäeva läbi selle aastatuhande seni suurima kukkumise, langedes 6,4
protsenti ja olles 976,74 punkti.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.