Estlinki merekaabli kasutamine esimesel kuul oli
maksimumilähedane, teatas Eesti Energia.
Põhjamaade ja Baltimaade elektrisüsteeme ühendava Estlinki merekaabli võimsuse kasutamine jaanuaris oli maksimumi lähedal ehk keskmiselt 85 protsenti. Sõltuvalt hindadest energiaturul prognoosivad projekti osanikud veebruaris esimese kuuga sarnast kaabli kasutatavust.
Esimesel töökuul transporditi läbi Estlinki Põhjamaade suunas kokku peaaegu 200 GWh elektrit, mis on võrreldav 1/3 eelmise aasta detsembrikuu Eesti-sisese elektrimüügiga. Jaanuarikuu jooksul kasutati kaablit ka vastupidises suunas ehk Põhjamaadelt Baltimaade poole, selles suunas liikunud energia kogus oli ligi 50 korda väiksem. Kaabli kaudu transportisid energiat nii Eesti, Läti, Leedu kui ka Soome energiafirmad, kes on ühtlasi ka merekaabli projekti osanikud.
Kõik merekaabli kaudu võimsuste ostu-müügi tehinguid teostati läbi spetsiaalselt arendatud IT-süsteemi, mis võimaldab korraldada võimsuste müümiseks oksjoneid. Kaabli võimsust müüakse megavattides, kasutades aasta, kuu, päeva ning vaba võimsuse oksjoneid. Info Estlinki oksjonite kohta on samuti kättesaadav Nordic Energy Linki kodulehel.
"Estlink on tänaseks üle kuu aja toiminud Põhjamaade ja Baltimaade vahelise energiakaubanduse kanalina. Kogu selle aja vältel töötas kaabel peaaegu täisvõimsusel," rääkis Nordic Energy Linki juhataja Indrek Aarna. Jaanuari jooksul oli kokku 8,5 tundi, kui kaabel oli avariiliste katkestustega tööst väljas. Avariilised katkestused toimusid 9. ja 10. jaanuaril seoses Espoo konverteralajaama omatarbe katkemisega. Katkestuste põhjuseks oli avarii Fortumile kuuluvad Soome jaotusvõrgus. 3. veebruaril teostati täiendavad tööd analoogsete rikete edaspidiseks vältimiseks nii Eesti kui Soome poolel.
Energiakaubandus Estlinki merekaabli kaudu käivitus käesoleva aasta 4. jaanuaril. Kaabli osanikud on Eesti Energia, Latvenergo, Lietuvos Energija, Pohjolan Voima ja Helsingin Energia.
Seotud lood
Läti võib ühineda Leedu ja Rootsi plaaniga,
mille kohaselt paigaldatakse Balti merre elektrikaabel, mis aitab Balti riikidel
kaubelda Euroopa Liidu ühisel elektriturul.
Estlinki merekaablis liikus elekter
veebruaris ja märtsis vaid Baltikumist Põhjamaade poole, märtsis liikus selles
suunas elektrit veidi rohkemgi kui kaabli avakuul jaanuaris.
Jaanuaris müüs Eesti Energia Põhjamaade
elektribörsil Nord Pool kokku 62 065 MWh elektrienergiat koguhinnaga umbes 26,6
miljonit krooni.
Tallinna Lennujaam tahab saavutada süsinikuneutraalsuse järgmisel ja kliimaneutraalsuse 2030. aastal. Neist viimane eesmärk on Tallinna Lennujaama finantsjuhi ja juhatuse liikme Anneli Turkini sõnul ambitsioonikas ja väljakutsuv, sest kõiki tehnoloogiaid selle saavutamiseks veel olemas ei ole.