Möödunud kevadel haripunkti saavutanud
laenuralli tõmbab tuure maha - laenukasv pole enam nii kiire ning ennustatakse
selle aeglustumist, kirjutas Äripäev.
"Kinnisvarahinnad on tõusnud juba sinna kategooriasse, kus paljudele on uue kinnisvara soetamine üle jõu käiv," kommenteeris online-pressikonverentsil Hansapank Eesti peadirektor Priit Põldoja. "2007. aastal ootame laenukasvu mõningast aeglustumist."
Sampo Panga finantsjuht Ivar Pae nõustus - protsentuaalselt võib laenuportfelli kasv näidata aeglustumise märke, kuid samas ei tohiks unustada, et protsent võib tunduda väiksem, sest võrreldavad summad on üsna suured.
"Neid, kes tahavad oma elamistingimusi parandada, ikka on," uskus Pae. "Inimesed võtavad laenu ikka, aga mitte enam nii suure hooga, vaid tasakaalukamalt."
SEB Eesti Ühispanga juhi Mart Altvee hinnangul on kinnisvarasektori osatähtsus laenudes praegu ebaproportsionaalselt suur - 43 protsenti ettevõtetele antud laenudest moodustavad kinnisvaralaenud. Seega otsustas Ühispank juba mullu laenude andmisesse konservatiivsemalt suhtuma hakata ning tänavu ootavad nemadki laenude kasvutempo aeglustumist.
"Loodan ja ootan, et ka teised pangad tulevad sellega kaasa. See oleks tervele turule tervendav," sõnas Altvee, rõhutades sarnaselt Paega, et tegelikult oli laenukasv mullu tervikuna kõrge ning protsentuaalne kasv näib väiksem just seetõttu. Altvee sõnul oli kogu Eesti turu mullune laenukasv 2005. aasta kasvust 23 miljardi krooni võrra suurem.
Ühispanga laenu- ja liisinguportfell kasvas mullu võrreldes 2005. aastaga 44 protsenti, ulatudes detsembri lõpus 60,2 miljardi kroonini. Hansapank kasvatas laenuportfelli mullu 50 protsendi võrra, 94,4 miljardi kroonini.
Seotud lood
Ettevõtete ja eraisikute laenukasv on
alates eelmise aasta sügiskuudest pidevalt aeglustunud.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.