Investeeritud sääst maksupriiks

IMFi hiljutisest analüüsist selgus, et senisel kursil jätkates jääme pigem Portugali kui Iirimaaga võidu jooksma, sest meie säästud, laenud ja investeeringud pole läinud ega lähe uute tootmisvõimsuste loomiseks ja ekspordi kasvatamiseks, vaid eelkõige sisetarbimiseks - kinnisvarasektorisse ja teineteiselt aina kallimalt asjade ja teenuste ostmisele.

Jõukaks saavad need ühiskonnad, kes mõtlevad hetketarbimise kõrval, kuidas investeerida ja säästa. Eesti rahvastik vananeb Euroopas kõige kiiremini. Vananemisega toimetulemiseks on vaja samasugust hoiakut, kui oli meie vanaemadel- ja isadel - tahet elada ja säästa laste parema tuleviku nimel. Riik saaks siin mõndagi ära teha. Üks võimalus on säästmise/investeerimise soodustamine.

Täna peavad inimesed, kes ettevõtet ei oma, maksma palgalt tulumaksu tulu saamise hetkel ja nende kogutulu arvestatakse ja maksustatakse aastapõhiselt. Inimesed, kes teenivad ja investeerivad oma tulu aga ettevõtte kaudu, saavad maksu maksmise edasi lükata kuni dividendide väljavõtmiseni. Eriti reljeefselt tuleb see välja väärtpaberitulude juures. Seetõttu kasutavad paljud inimesed investeeringute haldamiseks osaühinguid. See on täiendav bürokraatia ja kulu. Lisaks on väiksemad investorid, kel ei tasu oma investeeringu haldamiseks äriühingut luua, võrreldes suurematega ebavõrdses olukorras. See pole õige. Just väiksemate hoiuste ja hoiustajate kaasamine investorite või ettevõtjatena majandusse loob vundamendi majanduse jätkuvaks arenguks.

On pakutud, et sarnaselt ettevõtetega oleks reinvesteeritud väärtpaberitulu inimestele maksuvaba. Sellest võidaksid eelkõige need, kel on juba suured väärtpaberiportfellid ja tulud. Ehk töötavad inimesed, kes tahavad investeerida oma palgatulu, oleks võrreldes kapitalitulu omanikega ebavõrdses olukorras. Palga- ja kapitalitulu peaks investeerimisel käsitlema vähemalt võrdselt.

Seepärast peaks vabastama eraisiku investeeringu tulumaksust sõltumata tulu allikast. Süsteem näeks välja nii, et investeerides teenitud tulu väärtpaberitesse või ka oma ettevõtte asutamisel selle aktsiatesse või osadesse, saaks vastava summa ulatuses tulumaksu tagasi. Väärtpaberite müümisel tuleks aga tasuda tulumaks kogu müügihinnalt. Arvestus toimuks näiteks aastapõhiselt.

Siis arvestataks makstav tulumaks nii: (tulu kalendriaastal väärtpaberite müügist - kulu kalendriaastal väärtpaberite ostule) * maksumäär. Kui tulemus on plussmärgiga, tuleb maksu maksta, kui miinusmärgiga, saab tulumaksu tagasi. Teisiti öeldes tähendaks see, et tulumaksu saab edasi lükata kuni investeeringuportfelli realiseerimiseni või ettevõtte aktsiate või osakute realiseerimiseni.

Analoogselt käsitletakse maksustamise seisukohalt investeeringuid pensionifondidesse - sissemakse saab tulust arvata maha, väljamaksetelt tuleb kunagi tasuda tulumaks.

Aastasel reeglil on üks puudus: kui inimene müüb aktsiaportfelli detsembris ja ostab uued jaanuaris, peab ta aasta lõpus maksu ära maksma. Tihti tingib sellise käitumise olukord turul. Seetõttu ei toeta ma ka selliseid reegleid, et raha tuleb uuesti investeerida näiteks kolme kuu jooksul vms.

Loogiline järgmine samm oleks, et tulu ei maksustaks enne, kui inimene võtab selle aktiivsesse kasutusse. Selleks tuleks investeerimiseks lugeda raha paigutamine selleks mõeldud kontole ja tuluks raha sealt väljavõtmine. Maksustamine toimuks automaatselt. Tagastatav maks kantaks kontole juurde ja makstav maks võetaks maha raha kontolt väljavõtmisel. See oleks inimeste ja ettevõtete tõeliselt võrdne kohtlemine. Ja kuna maksustataks mitte teenitud, vaid väljavõetud tulu, siis oleks ka arvestus imelihtne.

Usun, et selline samm tooks kapitaliturule hulga uut raha ja paneks inimesed aktiivsemalt sääste investeerima. Eestist peab saama omanike ühiskond. Ja omanikke tuleb võrdselt kohelda.