Kannatust II pensionisambaga

Kõik muudatused pensionifonde puudutavas regulatsioonis peavad olema väga põhjalikult läbi kaalutud ning olukorras, kus pensionifondide tasude muutmine võib osutuda vajalikuks, tuleb eelkõige toetada nende järk-järgulist muutmist, et tagada kogu pensionisüsteemi usaldusväärsus pikaajaliselt. Tasub kindlasti märkida, et fondivalitseja poolt võetavad tasud ei ole ainuke ja peamine komponent, mida pensionikoguja arvestama peaks. Võrreldava pildi erinevatest pensionifondidest annab just pikemajalisem ajalooline pensionifondide netotootlus ehk tootlus, millest fondivalitseja tasud on juba maha arvestatud. Ka võib siinkohal esile tuua seda, et hetkel on pea kõikide pensionifondide väljalasketasud ja valitsemistasud seadusega kehtestatud piirmääradest selgelt madalamad.

Märgime ka, et rahandusministeeriumi hinnangul ei vastanud finantsinspektsiooni analüüs selgelt küsimusele, milline on siiski konkurentsiolukord kohustuslike pensionifondide turul ja kuidas see on muutunud pärast süsteemi käivitamist alates aastast 2002. Samuti ei selgunud üheselt, millel põhineb finantsinspektsiooni veendumus, et kohustusliku kogumispensionide tasude osas ei pruugi toimida efektiivne konkurents.

Lisaks ei toodud finantsinspektsiooni analüüsis välja seda, milline on kohustuslike pensionifondide valitsemise teenuse kasumlikkus (rentaablus) võrreldes teiste finantsteenustega. Näiteks fondivalitsejate kasuminumbris sisaldub ka nende poolt teenitud kasum teiste valitsetavate investeerimisfondide ning muude investeerimisteenuste osutamise arvelt. Väiksemad pensionifondide valitsejad on täna aga jätkuvalt kahjumis või tegutsevad suhteliselt väikese kasumlikkusega. Kui vaadata pelgalt fondivalitsejate kasuminumbrit, ei pruugi saada päris tõepärast pilti, kuna suurimate fondivalitsejate puhul, kes kuuluvad pankadega ühte kontserni, võivad nende emaettevõtjad (pangad) teatud kulud enda kanda võtta (näiteks reklaami eest tasumise), mistõttu pensionifondivalitsejate kasuminumber võib olla nö "ülepaisutatud". Samuti leiame, et paralleelselt tuleks analüüsi teostamisel hinnata ning uurida ka teiste riikide samalaadsete pensionifondide alaseid regulatsioone ja rakenduspraktikat.

Kuid toonitame jätkuvalt, et arvestades kogumispensionide süsteemi tähtust ning selle laia ulatust, tuleb kõiki otsuseid, mis toovad kaasa muudatusi senises süsteemis, teha äärmiselt läbimõeldult ning põhjendatult. Vastav töö ongi hetkel rahandusministeeriumis päevakorras - kaardistame probleemvaldkondi ning töötame välja lahendusi. Kuigi finantsinspektsioon tegi pensionifondide tasude osas mitmeid ettepanekuid, on meie hinnangul kaalumist väärivaid lahendusvõimalusi teisigi. Näiteks vääriks kaalumist idee seada tasumäärad sõltuvusse varade mahust (nn regressiivne valitsemistasu määr ehk juhul kui fondi varade maht ületab teatud taseme väheneb teisalt ka valitsemistasu protsendimäär), edukustasu (sõltuvalt siis näiteks investeeringute edukusest) jms. Samuti kaalume jätkuvalt finantsinspektsiooni poolt tehtud ettepanekut, mille kohaselt võiks pensionifondide osakute vahetamine ja uude fondi sissemaksete tegemise toimuda sagedamini kui seda täna kehtiv kord ette näeb. Juhul, kui see aitab kaasa turuefektiivsusele, misläbi suureneksid osakuomanikel võimalused õigel ajal sekkuda turu nõudluse ja pakkumise protsessi, võivad sellekohased muudatused olla põhjendatud.

Muudatusettepanekud regulatsioonides on kavas töötada välja käesoleva aasta juuliks. Kuna muudatused tasustamises nõuavad muudatusi ka fonditingimustes, et tagada klientide teavitamine, siis kahtlemata ei saa neid rakendada kiirkorras.