Kui ühe erakonna liige alustab kaks nädalat enne Riigikogu valimisi avalikku kampaaniat, siis tuleb sellele vaadata eriti kriitilise pilguga. Ühe ettevõtlusvaldkonna riigistamise idee jaburus vabas turumajanduses on niigi selge, kampaaniameistri argumentide hulgas puuduvad ka majanduslikud või mistahes muud argumendid ja sisuline analüüs. Kogu kampaania on üles ehitatud loosunglikus stiilis ja faktitäpsus lonkab mõlemat jalga - tõenäoliselt ikka selleks, et olukorda endale sobivas valguses näidata.
Ainus, milles kampaaniameister M. Kauriga saab nõustuda, on tõdemus, et raske on taluda negatiivseid lugusid kasiinosõltuvusest. Eriti, kui neis kirjeldatu ei vasta tõele või annab vett nende inimeste veskile, kes keelduvad enda (sõltuvus)probleemiga tegelemast ja otsivad üha uusi väliseid tegureid, mis on nende arvates olukorra põhjustanud. Samas on Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit korduvalt teinud riigile ettepanekuid igal aastal jõudsalt laekuvast hasartmängumaksust 1-2% probleemide ennetamisele ja likvideerimisele suunamiseks. Just selliste meetmete üle arutamine võiks olukorda sisuliselt muuta.
Selle asemel, et kaasa mõelda olukorra sisulise parandamise üle, üritab poliitikategelane väita, et just vormiline muutus oleks kõigi hädade tarbeks imerohi. Aga ei ole. Kasiinoettevõtlus on enamikes maailma riikides just eraoperaatorite korraldada - olgu siin näiteks USA, Prantsusmaa või Inglismaa, kus hiljuti oluliselt liberaliseeriti kasiinoregulatsioone. Euroopa Liidu Komisjon on teinud märgukirja kasiinomonopoli lõpetamiseks näiteks Hollandile, Rootsile ja Austriale. Hasartmänguettevõtlus on majandusharu, mis demokraatlikes riikides on ettevõtjate korraldada. Riigile jäägu regulaatori roll. Seda arusaamatum on ettepanek hakata äsja Euroopa Liiduga liitunud Eestis vastuvoolu ujuma. Näiteks Rootsis plaanib valitsus tõsiselt kasiinomonopolist loobuda ja soovib pakkuda välismaistele hasartmängufirmadele pääsu Rootsi turule. Äriühingud peaksid maksma Rootsi riigile tegevusloa maksu. Allikas: YLEn tekstitelevisio.
M. Kauri väide, et Eestis on ligi 40 000 hasartmängusõltlast, on vale.
Tegelikkus on see, et 2006. aastal tehtud uuringu järgi on Eestis umbes 27 000 mängusõltlast, neist pooled on lotosõltlased. Lotosõltlaste arvukuse mahasalgamine ja mängusõltlaste koguarvu kasiinode "kraesse" ajamine on kampaaniameistri selge populisminäide. Allikas: Turu-uuringute AS poolt läbi viivud uuring Eesti Hasartmängu Sõltlaste Ühingu tellimusel.
Eriliselt rappa lähevad M. Kauri väited nö rahvusvahelisest kogemusest.
Kaur väidab, et USA-s on hasartmängud lubatud vaid kolmes osariigis .
Tegelikkuses on USA-s hetkel 49 osariiki, kus pakutakse hasartmängudeteenust. Kusjuures viimane kümnend on ses osas olnud murranguline, mille jooksul üha uued osariigid on pidanud hasartmängude korraldamise lubamist igati mõistlikuks sammuks. Allikas: American Gaming Association
Kaur väidab et Soomes on üleüldse vaid üks kasiino, mis asub luksushotellis.
Tegelikkuses on Soomes kokku 342 hasartmängukohta. Soomes on üle nelja korra rohkem mänguautomaate kui Eestis (vastavalt ca 17 000 ja ca 4000). Veel drastilisem on vahe mängulaudadega (vastavalt 355 ja 63). Allikas: Ilkas&Turja: Rahapelitutkimus ja info Sotsiaal- ja terveysministeriö/ Taloustutkimus Oy ning RAYpoolt
Eestis on mängida võimalik vaid selleks täpselt ette nähtud kohtades, samas kui Soomes ootab mänguvõimalus huvilist pea igas bensiinijaamas, kaubanduskeskuses või baaris. Kui Eestis ei pääse kasiinodesse alla 21-aastased, siis Soomes võib mänguautomaadi juurde vabalt astuda isegi alaealine kodanik. Ja Helsingis asuv esinduskasiino - ainus, mille olemasolust Max Kaur teadlik tundub olevat - asub täiesti eraldi kasiino tarbeks kohandatud hoones ühel kesksetest linnaväljakutest.
Taoliste (valimis)kampaaniate teke peaks tegema murelikuks iga ettevõtja. Kui nii lihtne on ühe poliitilise erakonna liikmel alustada mõni nädal enne valimisi populistlikku ristikäiku kasiinoettevõtjate vastu, siis ei ole keegi kaitstud selle eest, et just tema valdkond või firma ei ole järgmine. Seda hoolimata ülimast seaduskuulekusest, tuhandetest tagatud töökohtadest ja sadadest miljonitest tasutud maksudest. Sestap tasub ettevõtjal ka tõsiselt järgi mõelda, kellele oma hääl valimiskasti juures anda.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.