Läti kõigutas Balti turu usaldatavust

"Ei tahaks hästi uskuda, et Lätist saaks doominoefekt alguse. Arvan, et siin leitakse lahendus. On need siis Rootsi pangad või tuleb raha Euroopast. Puudub põhjus Läti majandust põhja lasta," ütles valuutavahetusega tegeleva ASi Tavid omanik Alar Tamming, kelle sõnul on suuremas perspektiivis asjad paigast ära.

"Probleemid ei ole ainult Lätis, vaid terves maailmas, seda eelkõige seetõttu, et raha pakkumine on pidevalt suurem kui majanduskasv. Pigem järgmisel aastal hakkab midagi juhtuma, aga see ei hakka Lätist pihta," rääkis ta Äripäevale.

"Mingit tõsisemat "nakkust" või kogunisti "Balti majanduskriisi" ma praegu küll ei ootaks," ütles ka Eesti peaministri majandusnõunik Aare Järvan. "Sarnaselt Eestiga võib arvata, et Lätis tegutsevad pangad püüavad ka ise edasist laenukasvu ohjeldada, kuid mingisugust äkilisemat pankade reaktsiooni ei tohiks karta," lisas ta. "Sündmused Lätis võivad vähesel määral kaasa aidata Eesti majandusarengu kiiremale tasakaalustumisele."

Järvani sõnul tuleks Lätile kindlasti kasuks senisest konservatiivsem eelarvepoliitika ja ehk ka täiendavad meetmed keskpanga poolt. "Lisaks eelarvepuudujäägile ei ole ka miinimumpalga 33% ja tulumaksuvaba miinimumi 56% suurune tõstmine 2007. aastal ilmselt need signaalid, mida Läti majanduspoliitikalt praegu oodatakse," arvas Järvan.

Eesti Panga asepresident Andres Sutt ütles, et fikseeritud vahetuskursile tuginev rahasüsteem on kõigis kolmes Balti riigis vastu pidanud nii paremates kui ka keerulisemates olukordades. "On selge, et Balti praegune väga kiire majanduskasv järk-järgult aeglustub," lausus Sutt.

Ohutuled on Balti riikide majanduses vilkunud juba üle aasta, kuid lõpuks oli see reitinguagentuuri Standard Poor's kriitiline raport Lätist, mis vallandas devalveerimishirmu ja lõi kõikuma Balti turgu valitsevate Rootsi pankade aktsiad.

"Lähiajal on devalveerimisrisk väga väike, sest Lätis, Eestis ja Leedus on valuutad euroga seotud," kommenteeris Standard Poor's (S P) raporti üks koostajaid Remy Salters. Eestis ja Leedus on valuutakomiteed, Lätis keskpangal suured reservid.