Ärisaladuse kaitsmine algab selle määratlemisest ning saladusele ligipääsejate ringi piiramisest.
Praktiliselt iga äritegevus sisaldab salajast teavet, mille avalikuks tulek võib tuua ettevõtjale kahju. Äriseadustik on kehtestanud ärisaladuse hoidmise kohustuse nii osaühingu kui ka aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu liikmetele. Ka on töötajad kohustatud hoidma tööandja ärisaladust, kui selles on töölepingus kokku lepitud.
Ärisaladuse definitsioon sisaldub konkurentsiseaduses. Ärisaladuseks on teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta.
Esiteks peab ärisaladusena käsitletav teave olema seotud ettevõtja äritegevusega, sest reeglina vaid äritegevusega seonduva teabe konkurentidele avaldamine võib kahjustada ettevõtja huve ja luua põhjendamatuid konkurentsieeliseid teistele ettevõtjatele.
Ärisaladusel on ettevõtja jaoks majanduslik väärtus, mis seisneb ka selles, et ärisaladus ei ole konkurentidele teada. Ärisaladuse puhul on tegemist teabega, mis garanteerib antud ettevõtja äritegevuse edukuse ning mille väljatöötamiseks või kogumiseks on ettevõtja teinud investeeringuid, mis vajavad õigustatult kaitset.
Teiseks ärisaladuse tunnuseks on see, et äritegevusega seonduva informatsiooni avaldamine peab ohustama ettevõtja huve. Ettevõtja huvideks on eelkõige majanduslikud huvid. Sellise teabe avalikustamine kahjustab ettevõtja turupositsiooni või võtab temalt konkurentsieelise. Samas ei ole välistatud, et informatsiooni avaldamine võib kahjustada mittemajanduslikke huve.
Ärisaladuseks ei loeta avalikustamisele kuuluvat või avalikustatud teavet. Samuti ei ole ärisaladusena käsitletav oskusteave. Otsustamaks, kas tegemist on salajase informatsiooniga, tuleb igal juhtumil analüüsida, kui paljud ettevõtte töötajad informatsiooni teavad, informatsiooni väärtust ettevõtjale, ettevõtja tehtud kulutusi informatsiooni saamiseks, meetmeid ja nende ulatust, mida ettevõtja on rakendatud informatsiooni saladuses hoidmiseks, kuivõrd lihtsalt konkurendid saaksid samasuguse informatsiooni omandada jms asjaolusid.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.