Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni president Einar Vallbaum rääkis, et tegu oli esimese autovedajate kogunemisega Brüsselis. 25,25meetriste veomasinate lubamise vastu Euroopa teedele olid näiteks Saksamaa ja Poola. Poolt olid Beneluxi maad ja Skandinaavia riigid, kus ka praegu pikad autod kaupa veavad.
Seega ei tule pikemad masinad Eesti teedele järgmise 2-3 aasta jooksul. Seaduse vastuvõtmisele järgneb veel 2aastane üleminekuaeg. Praegu võib Eestis loa saada kuni 18,75meetrisele masinale.
Eesti Logistikaühingu liige Illimar Paul kommenteeris, et pikemate autode aeg tuleb varem või hiljem. "See on paratamatu, sest kaubamahud kasvavad ja autojuhte ei jätku," sõnas ta.
Pauli sõnul käidi juba mitme aasta eest välja lahendus, et Eestis võiksid pikad autod sõita öösiti eriloaga. "Kuid sellel plaanil on palju vastaseid. Ühelt poolt mängib siin vedajate kartus konkurentsi ees ning teisest küljest maanteeameti soovimatus hakata öösel teedekoristamisega tegelema," rääkis ta.
Aasta tagasi tegi Eesti logistika ja transiidi edendamise agentuur Transestonia Narva-Sillamäe-Tapa lõigul esimese katsesõidu 25,25 meetri pikkuse autorongiga, mis õnnestus. Seda tegi Transestonia selleks, et Venemaale saaks kallihinnalisi kaupu hakata vedama senisest suuremate autodega, millele riik praegu erilubasid ei väljasta.
Autor: Airi Ilisson
Seotud lood
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.