Eesti Pank: Eesti majanduses on märke stabiliseerumisest

„Meie hinnangul on majanduse ülekuumenemise riskid vähenemas, kuid mitte kadunud. Majanduskasv aeglustub prognoosi kohaselt tänavu ligikaudu 8 protsendini, püsides lähiaastatel jätkusuutlikul 7-8 protsendi tasemel. Majanduse stabiliseerumisele aitavad kaasa aeglustuv eraisikute laenukasv, mida toetab Euribori tõusust tingitud laenuintresside kallinemine ning kinnisvarahindade stabiliseerumine, mis vähendavad nõudlust. Eesti suurimaks tugevuseks on usaldusväärne pangandus ja riigieelarve ülejääk, mis mullu ulatus üle kolme protsendini SKP-st ning peab jääma samasse suurusjärku ka tänavu. Pehme maandumise ja majanduse konkurentsivõime olulisteks eeldusteks on ka senisest mõõdukamad palgaootused nii avalikus- kui erasektoris ning tootlikkuse jätkuv kasv. Sellisel juhul püsib inflatsioon eelolevatel aastatel Eesti Panga poolt prognoositud piirides ning vähenevad jooksevkonto puudujäägiga seotud riskid,” kommenteeris Fitchi teadet Eesti Panga asepresident Andres Sutt.

Suti sõnul on Eesti majanduspoliitika lähiaastate kõige olulisemaks eesmärgiks eurole üleminek. Euro kasutuselevõtt on Eesti majanduse huvides ja peab toimuma esimesel võimalusel. Euro vähendab Eesti majanduse riske ja suurendab usaldusväärsust välisinvestorite silmis. Seni on euroga liitumist takistanud nõuetest kõrgem inflatsioon.

Reitinguagentuur Fitch avaldas täna raporti „Risks Rising in the Baltic States?” („Balti riikide riskid kasvavad?”), kus analüüsitakse Läti, Leedu ja Eesti majanduse olukorda. Fitchi teates keskendutakse Läti majanduse olukorrale, kuid tuuakse esile riske, mis iseloomustavad kõiki Balti riike. Probleemsete teguritena toob agentuur esile kõrget majanduskasvu, millega on kaasnenud kasvav inflatsioon, pingestuv tööturu olukord, kiire laenukasv ning üle 10 protsendi ulatuv jooksevkonto puudujääk. Läti jooksevkonto puudujääk ning inflatsioon olid mullu Euroopa Liidu kõrgeimad, vastavalt 22 protsenti ja 6,6 protsenti, märgib Fitch.

Agentuur tõdeb, et riikide krediidireitingud püsivad endistena, kuid Balti majandused on üle kuumenemas. Reitinguid võidakse langetada, juhul kui ei õnnestu poliitiliste otsustega olukorda parandada.

Fitch tõdeb siiski, et mitmed tegurid vähendavad negatiivset survet riikide reitingutele. Näiteks on toodud madal valitsuse võlakoormus, samuti põhiliselt välisinvestorite omanduses olevate kommertspankade ligipääs välisrahale. Rahvusvaluutade tagatus välisreservidega vähendab ka spekulatiivsete rünnakute väljavaadet Balti valuutade vastu.

Fitch on andnud Eestile ja Leedule riigireitingu „A” ja Lätile „A-„ (A miinus) ning reitingute väljavaade on stabiilne.

Raporti leiab sellelt kodulehelt!