Euroopa Komisjon toob vaatajateni suurema hulga teleteenuseid

Uued eeskirjad, mida nõudis eelkõige Euroopa Parlament, on vastuseks tehnoloogia arengule ning loovad Euroopas uued võrdsed võimalused tekkivatele meediateenustele: tellitavale videoteenusele, mobiiltelevisioonile ja audiovisuaalsetele teenustele digitaaltelevisioonis.

Direktiivi jõustumisega saavad Euroopa tele- ja filmitegijad paindlikumalt toota digitaalset infosisu, mida võib tarbijatele vabalt kättesaadavaks teha reklaami abil, teatas komisjon.

Meediavoliniku Viviane Redingi sõnul on eesmärk direktiiv heaks kiita mai lõpuks. "Euroopa siseturg oleks tõeliselt avatud audiovisuaalteenuste pakkujatele ja tarbijatele hiljemalt 2008. aasta lõpuks," ütles Reding.

Uue direktiiviga kavatsetakse aidata Euroopa audiovisuaaltööstusel muutuda konkurentsivõimelisemaks, lubades kõigil audiovisuaalsetel meediateenustel saada kasu siseturust, olenemata kasutatavast ülekandetehnoloogiast.

Keskne mõiste, mida direktiivis kasutatakse, on päritolumaa põhimõte, mis oli juba algse, 1989. aasta "Piirideta televisiooni" direktiivi nurgakivi. Selle kohaselt peavad kõik audiovisuaalsete meediateenuste pakkujad Euroopas järgima üksnes selle riigi õigusakte, kus nad on asutatud, mitte 27 eri riigi õigussüsteemi.

Uus direktiiv suurendab ka meediakanalite paljusust 27 ELi liikmesriigis, kuna avab kõikidele pakkujatele konkurentsiks kogu ELi siseturu.

Reklaami üldmaht on uute reeglite kohaselt endiselt piiratud 12 minutiga iga tunni kohta. Samas aga jäetakse teenusepakkujatele õigus otsustada, millal ja kuidas teha tasuta levitatavates televisiooniprogrammides reklaamipause, mitte ei määrata seda eelnevalt kindlaks Brüsselis.

Komisjon tegi 13. detsembril 2005 ettepaneku vaadata läbi "Piirideta televisiooni" direktiiv, et pöörata tähelepanu olulistele tehnoloogia ja turu arengutele audiovisuaalteenuste alal. 13. detsembril 2006 lõpetas Euroopa Parlament direktiivi esimese lugemise.