Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna
majandusprognoosi allosakonna juhataja Martin Lindpere ütles kommentaariks
inflatsiooni kasvule, et märtsis domineerisid inflatsioonis toiduained.
Toiduained kallinesid enam kui protsendi võrra, milles on paista tootjate ja kaubanduse suuremaid juurdehindlusi, märkis Lindpere. Kallinemist jätkasid ka tervishoiuteenused, mis endiselt tuleneb suuresti meditsiiniseadmete käibemaksuerindi kaotamisest. Märtsikuu inflatsiooni tõstis ka mootorikütus, kuigi aasta võrdluses on selle mõju inflatsioonile muutunud pea olematuks.
"Inflatsioon on selle aasta alguses jätkanud kursil, mis on iseloomulik kiirele majanduskasvule," kommenteeris Lindpere. Tõenäoliselt on tema sõnul ka majanduskasvu haripunkti mõju inflatsioonile viimasel ajal kasvanud, kuna ressursside hõivatus majanduses on kõrgem. Hinnad on tõusnud eelkõige sektorites, mida sisenõudlusele tuginev majanduskasv enam kujundab. Nii on keskmisest enam kallinenud eluasemega seotud kulud (14,3 protsenti), söömine väljaspool kodu (7,4) ning vaba aja teenused (8,1).
Käesoleva aasta alguses jätkusid eelmise aasta tööjõuturu suundumused, mis tähendab endiselt madalat tööpuudust ning suure tõenäosusega ka palgakasvu jätkuvat kiirenemist. Kui palkade tõusu taga on ettevõtete suurem kasumlikkus, mistõttu makstakse töötajatele ka kõrgemaid lisatasusid, siis on see inflatsiooni jaoks ohutu. Kui aga palgakasvu kiirenemise taga on ennekõike tööjõu nappus, siis on kulusurved majanduses võrreldes eelmise aastaga samuti suurenemas.
Järgnevatel kuudel võib oodata aastase inflatsiooni mõningast aeglustumist, kuna eelmise aasta kevadel toimunud kiire autokütuse kallinemise mõju taandub. Ometi ei ole see veel märgiks aeglustumistrendi algusest, sest kaugkütte kõrgema käibemaksumäära rakendumine asub suvel inflatsiooni taas kiirendama. Kuigi inflatsioonisurved püsivad majanduskasvust johtuvalt kõrgena terve käesoleva aasta, on pikemas perspektiivis oodata hinnasurvete vaibumist.
Statistikaameti andmetel tõusid märtsis hinnad ühe protsendi võrra ning võrreldes eelmise aasta sama kuuga oli inflatsioon 5,7 protsenti, mis on rohkem kui viimastel aastatel keskmiselt. Veebruaris olime tunnistajaks üllatavalt väikesele hinnatõusule (kuu lõikes 0,1 protsenti), samas kujunesid märtsi näitajad oodatust kõrgemaks. Kahe viimase kuu kokkuvõttes on inflatsioon püsinud tasemel, mis on kooskõlas sisenõudlusel rajaneva kiire majanduskasvu, meie hinnataseme ühtlustumisega muu Euroopaga ning väliste hinnasurvetega.
Seotud lood
Läti inflatsioon kasvas märtsis peamiselt
gaasi, toidu ja riiete kallinemise tõttu 8,5 protsendini, kirjutas
Bloomberg.
Tarbijahinnaindeks tõusis 2007. aasta
märtsis võrreldes aastatagusega 5,7%, teatas Statistikaamet. See on kõrgeim
hinnatõus alates 2001. aasta septembrist.
Tarbijahinnaindeks tõusis aprillis
võrreldes märtsiga 0,6%, millele aitasid enim kaasa toidu ja kütuse kallinemine,
teatas statistikaamet.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.