Finantsiline üleilmastumine on plahvatuslik. Samas puudub kokkulepe, kuidas tegelda tõsiste probleemidega, nagu näiteks Ameerika Ühendriikide järjest suurem kaubavahetuse puudujääk või finantsiline halvatus paljudel tärkavatel turgudel.
Rikkad riigid on väga tõrksad mis tahes ühise plaani suhtes, mis võib mõjutada nende endi siseriiklikke poliitilisi manöövreid. USA on siin peasüüdlane. USA riigikassa juhid on alati armastanud pidada loenguid väliskolleegidele maa majanduse täiuslikkusest ja sellest, miks kõik riigid peaksid püüdma seda järele aimata. Kuid asjaolu, et USA kavatseb tänavu ülejäänud maailmalt laenata ligi 900 miljardit, ei näita nüüd küll USA tugevust ega välismaalaste nõrkust.
Eurooplased arvavad üldiselt, et nende ühiskonnad toodavad parimat elustiili, isegi kui majandus on vähem efektiivne kui USA-l.
Jaapanlased püüavad tavaliselt vait olla. Nad saavad üleilmastumisest tohutult kasu.
Arenguriigid on samuti eksiteel. Liiga paljud poliitikud usuvad ikka, et 1990. aastate finantskriiside peasüüdlane oli väljast peale surutud avatus. Üleilmastumise tonti kasutatakse vabandusena, et jätkata riigi ebaefektiivse ja monopoolse finantssüsteemi poputamist.
IMF pidanuks olema karmima käega. Samas on see ainus organisatsioon, mis võib leida tee koostööni ka rahandusala üleilmastumise riskide vastu. Maailma juhtivad rahandusministrid ja keskpankurid kogunevad sel kuul Washingtoni Rahvusvahelise Valuutafondi juhatuse koosolekule. Mida siis ministrid peaksid tegema?
Tuleb tegelda kaubavahetuse globaalsete tasakaaluhäiretega. Vaja on agressiivset lobitööd areneva maailma kiiremaks finantsiliseks liberaliseerimiseks.
Praegu saavad takistuseks halvad mälestused IMFi esimesest, ennetähtaegsest püüdest edendada pikaajalist kapitalituru liberaliseerimist. IMFi katse talletada kapitalituru liberaliseerimist oma hartas - 1990. aastate Aasia finantskriisi keskel -, oli avalike suhete katastroof. Nüüd on aeg idee uuesti üles soojendada. Suurema liberaliseerimise tagant sundimine on keeruline. Kuid idee tuum oli õige siis ja on õige praegu. Üleilmne majanduskasv võib sel sajandil palju kiiremini aeglustuda, kui peaks. Poliitikud ei saa selle reaalsuse eest end igavesti peita.
P Project Syndicate, 2006. www.project-syndicate.org
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”