Rahvusvaheliselt on Rootsi omandi- ja
varamaksud juba praegu madalad, kuid uus "töölisvalitsus" tegeleb endiselt
esmajärjekorras omandimaksuga.
"Valitsus leidis valimiste ajal, et inimesed töötavad liiga vähe. Sellest järeldusi tehes võiks siis ju töötajatega seotud makse vähendada," vahendas akadeemikute liidu Saco juht Anna Ekströmi sõnu Rootsi päevaleht Dagens Nyheter.
Rootsi on rahvusvahelises maksuvõrdluses kõrgema maksukoormusega riikide seas. Peamise osa sellest moodustavad just tööjõuga seotud maksud, mitte kinnisvaramaks või omandimaks või ettevõtte tulumaks, need maksud olid juba enne valitsuse tööleasumist rahvusvahelises võrdluses madalal tasemel.
Kuid uus valitsus on hakanud maksusegadust korrastama just sellest otsast, mille puhul on võitjateks varakad inimesed ja kinnisvaraomanikud. Kinnisvara- ja omandimaksu kaotamine teeb Rootsi peaaegu unikaalseks. Seni, enne maksu kaotamist, on Rootsi riik kinnisvaramaksust saanud 1,6% SKPst. Rootsi maksuameti andmetel on Euroopa 15 vana liikmesriigi keskmine 2,1%. Juba räägitakse Rootsist kui uuest maksuparadiisist välismaiste investorite jaoks.
Tavaline palgatöötaja aga on unelmate riigist kaugel. OECD andmetel läheb maksudeks umbes pool keskmisest teenistusest. Sellega on Rootsi teistest ees. Tööjõuga seotud maksudest tuleb Rootsi riigieelarvesse 31,5% SKPst, ELi 15 vanas liikmesriigis aga 20,1% SKPst.
Valitsus on küll ka tööjõuga seotud makse vähendanud, kuid seda umbes 30 miljardi Rootsi krooni (51 miljardi Eesti krooni) jagu, mis on 2004. aasta kogusumma 830 miljardi Rootsi krooni (1 403 miljardi Eesti krooni) kõrval tühine summa.
Seotud lood
Läti ärimehed said halva üllatuse
osalikeks, kui selgusid uued kinnisvaramaksumäärad ärihoonetele.
Rootsi parempoolne valitsus plaanib kaotada
varamaksu veel selle kevade eelarves, kirjutab valitsuskoalitsioon täna
päevalehes Dagens Nyheter avaldatud ühisartiklis.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.