Eesti Pank: inflatsiooni kasv kiireneb aasta teisel poolel

Aastal 2006 oli Eesti inflatsioon oodatust kiirem ning tarbijakorv kallines aastaga 4,4 protsenti. Inflatsioonitempot mõjutas tugevasti naftahindade heitlikkus, kuid kütusehinnad ei kujunenud siiski peamiseks hinnakasvu põhjustajaks. Nende mõju ilmnes rohkem läbi ülekandumise teiste kütuseliikide ja transporditeenuste hindadele. Näiteks kallines gaas 52% ning sellega seotud soojusenergia 16%.

Lisaks mõjutasid eluasemekulusid kommunaalteenuste hindade tõstmine, juba 2005. aasta lõpukuudel tõusma hakanud korteriüürid ning nõudluse surve ehitusturul. Ootustega võrreldes kiirenes kõige enam toidukaupade hinnakasv, mis aasta keskmisena jõudis 4,6 protsendini.

2007. aasta alguses ulatus tarbijahindade tõus 5 ja märtsis 5,7 protsendini. Inflatsioonitempo alaneb eeldatavalt käesoleva aasta juunini. Aasta teisel poolel kiireneb inflatsiooni kasv taas, seda peamiselt varem kokku lepitud soojusenergia käibemaksu tõusu tõttu. Alusinflatsioon tõuseb selle majandustsükli kõrgpunkti. Inflatsioon saavutab kasvulae 2008. aastal, mil see võib vaatamata alanema hakanud alusinflatsioonile kiireneda üle 5,5 protsendi taseme. 2009. aastaks peaks inflatsioon siiski 4,3 protsendini alanema. Keskmises perspektiivis on oodata inflatsiooni püsimist 3–4 protsendi tasemel.