EL tahab Eesti energia- ja soojatootjatele
ning tööstusettevõtetele perioodiks 2008-2012 taotletud heitmelubasid kärpida
48% võrra, vahendab Bloomberg.
Euroopa Komisjon kärpis Eesti heitmelubade koguse nimetatud perioodil 12,7 miljonile tonnile 24,4 miljonilt tonnilt, mida Eesti algselt taotles firmadele nagu Eesti Energia ja BLRT Grupp.
"Meil tuli heitmelubade koguseid oluliselt kärpida, et turul ei tekiks ülepakkumist," ütles Komisjoni pressiesindaja.
Komisjon on andnud vastuse 19 liikmesriigi heitmelubade taotlusele, mida on keskmiselt kärbitud 9% võrra. Suured kärped langesid osaks ka Lätile ja Leedule.
Koguste piiramisega tahab Komisjon taastada usalduse heitmelubade kauplemissüsteemi vastu, kus hinnad järsult kukkusid, kui selgus, et liikmesriikide valitsused olid ajavahemikul 2005-2007 ettevõtetele välja jaganud liiga palju heitmelubasid. Süsteemi eesmärk on piirata kliima soojenemist põhjustavate kasvuhoonegaaside heitmeid.
Eestis on heitmelubade süsteemi kaasatud umbes 40 firmat ning ajavahemikul 2005-2007 oli ülempiiriks 19 miljonit tonni aastas.
Seotud lood
Ülitulusast ärist on saanud Eesti Energiale
valus kuluartikkel. Kui veel kaks aastat tagasi tõi CO2 kvootide müük Eesti
Energiale sisse 1,5 miljardit, siis sel aastal pannakse miljard nende
ostuks.
Eesti Energia ostis Eesti-sisese
elektrimüügi tagamiseks jaanuaris 110 tuhat tonni CO2 heitmekvoote, makstes
selle eest 35 miljonit krooni.
Homsel istungil arutab valitsus, mida võtta
ette Euroopa Komisjoni otsusega langetada Eesti kasvuhoonegaaside heitekvooti
seniselt 18 miljonilt tonnilt 12 miljonile tonnile aastas.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.