Riik ei tohiks aktsiisitõusust teenitud tulu ära kulutada

Aktsiiside tõstmine avaldab ebasoovitavat mõju tootmiskuludele ja seega konkurentsivõimele.

Enim mõjutab aktsiisitõus väiksema sissetulekuga inimesi, kelle puhul hinnatõusud muudavad olematuks sissetulekute mõningase suurenemise tänu tulumaksuvähendusele ja palgatõusudele.

Samas on aktsiisitõusudel halb mõju ka inflatsioonile, mis on juba praegu 5-6% aastas ning mille tagajärjel inimeste elatustase halveneb veelgi.

Ka mootorikütuseaktsiisi tõusul on ilmselgelt soovimatu mõju tootmiskuludele, ehk siis ettevõtete, eelkõige eksportivate ettevõtete konkurentsivõimele tervikuna.

Eurole üleminek esimesel võimalusel ja kiiresti eeldab tervikprogrammi väljatöötamist koos sooviga selline terviklik meetmete pakett ka ellu viia. Ainuüksi aktsiisipoliitikast selleks ei piisa. Üks oluline osa sellisest programmist on eelarvepoliitika.

Esiteks tuleks järgmiste aastate eelarved koostada märgatava ülejäägiga. Teiseks tuleb valitsussektori kulutusi kärpida. Kolmandaks tuleb planeeritust paremini laekuvad maksutulud suunata reservi ja seda täismahus. Tänavu peaks kulusid suurendavast lisaeelarvest loobuma.

Et eelarvepoliitika majandustsüklile mõjuvalt vastu töötaks, peaks riigieelarve ülejääk järgmisel aastal olema vähemalt 3,7% SKPst ehk 10 mld krooni.

Nende numbrite puhul ei ole aga arvestatud erakorraliste tuludega aktsiisitõusudest, mille suurusjärk on rahandusministeeriumi teatel 2,2 mld krooni. Selle summa võrra peaks ka eelarve ülejääki suurendama, kuivõrd tegemist on erakorraliste tuludega. Allpool seda taset oleks jutt ülejäägiga eelarvepoliitikast näiline.