Maanteeameti teatel ei ole Narva silla
koormuse piiramiseks tehnilist põhjendust.
Täna teavitas Vene Föderatsiooni Transpordiministeeriumi Riiklik Teedeamet (Rosavtodor) Eesti Maanteeametit tegeliku massi piirangu seadmisest Narva silda Venemaa poolelt ületavatele sõidukitele. Narva sillale lubatakse tänasest sealt poolt sõidukid, mille tegelik mass ei ületa 13 tonni. Piirangu seadmist on põhjendatud 8. mail 2007 Venemaa spetsialistide poolt silla ülevaatusel avastatud defektide ja tehtud kandevõime arvutustega.
Eestit ja Venemaad ühendav 162 meetri pikkune Sõpruse sild valmis 45 aastat tagasi, s.o. 1962. aastal. Viimati teostati silla kapitaalremont 1995. aastal. Kümme aastat hiljem, 2005. aastal tellis maanteeamet Leedu Riiklikult Transpordi ja Teede Instituudilt silla seisukorra uuringud.
Muuhulgas mõõdeti silla kandevõimet proovikoormamise teel. Uuring näitas, et kuni 2008. aastaks kavandatud remondini võib sillal lubada sõita või seista ühel kuni 41 tonni kaaluval sõidukil või autorongil. Vastavalt saadud soovitustele korraldati liiklust sillal kuni eilse päevani.
Maanteeamet on seisukohal, et poole silla visuaalse vaatluse teel ei ole võimalik kindlaks teha silla tegelikku seisukorda ega koguda vajalikku alusmaterjali kandevõime arvutusteks, mis võiks olla aluseks koormuspiirangu kehtestamisel. Narva sild, mis ühendab kahte riiki, kuulub Narva linnale ja on Eesti Vabariigi omanduses. Seega on Eesti pool vastutav silla seisukorra ja liiklusohutuse eest. Ohutuse tagamiseks liikluspiirangute kehtestamine piiril peaks maanteeameti hinnangul tuginema vaid mõlema poole ekspertide põhjendatud ettepanekutel ja avalikkuse eelneval informeerimisel.
Seotud lood
Eestis Läti piiri lähedal olevad teed, mis
on viimased 17 aastat on olnud kraavidega läbilõigatud, taastatakse seoses
ühinemisega Schengeni viisaruumiga.
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate
Assotsiatsiooni (ERAA) Peterburi esindusest saabunud teate kohaselt on Venemaa
lõpetanud piirangute rakendamise, on kirjas ERAA kodulehel.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.