- OMX Baltic0,2%302,36
- OMX Riga−0,17%878,59
- OMX Tallinn−0,88%1 912,96
- OMX Vilnius0,72%1 180,81
- S&P 500−0,47%5 955,25
- DOW 300,37%43 621,16
- Nasdaq −1,35%19 026,39
- FTSE 1000,11%8 668,67
- Nikkei 225−0,62%38 001,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,95
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%90,86
- OMX Baltic0,2%302,36
- OMX Riga−0,17%878,59
- OMX Tallinn−0,88%1 912,96
- OMX Vilnius0,72%1 180,81
- S&P 500−0,47%5 955,25
- DOW 300,37%43 621,16
- Nasdaq −1,35%19 026,39
- FTSE 1000,11%8 668,67
- Nikkei 225−0,62%38 001,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,95
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%90,86
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestlane osaleb Stanfordis kunstliku silmaläätse loomises
Silma sarvkesta operatsioonide ooteajad
kaovad, sest enam ei pea ootama siirdamiseks doonorikudet. Võib olla kaovad ka
nägemise korrigeerimiseks tehtavad laseroperatsioonid. Võimalik, et tulevikus
pole vaja isegi kontaktläätsi enam ööseks vedelikku uputada.
USAs Stanfordi ülikoolis loodud uudne hüdrogeel - poorne peamiselt veest koosnev plastmaterjal võib juba lähiajal anda leevendust miljonite inimeste nägemisprobleemidele.
Stanfordi ülikooli emeriitprofessor, Eesti päritolu Jaan Noolandi ütles täna Tartus, et neil õnnestus lahendada esmapilgul võimatu vastuolu. Silma sarvkesta koes on ligi 90 protsenti vett, seega peab ka kunstlik sarvkest olema umbes samasuguste omadustega.
"Pole raske teha plastikut, mis sisaldab 90 protsenti vett, aga see plastik pole piisavalt tugev, silma sarvkest peab olema erakordselt tugev," ütles Nooland. "Tugevas plastikus ei saa aga eales olla nii palju vett."
Silmale tehisliku sarvkesta otsimisega on tegeletud juba üle sajandi, aga seniseid katseid pole saatnud edu. Endiselt siirdatakse inimestele surnud doonoritelt võetud kudet, kuid sellega võivad kaasneda probleemid - koos sarvkestaga võivad üle kolida ka doonori haigused.
Stanfordis tuli läbimurre õnneliku juhuse läbi: Polütüleenglükool ja polüakrüülhape õnnestus ultraviolettkiirguse abil niimoodi liita, et tekkinud materjal täitis kõik eeldused: sisaldas 90 protsenti vett ning oli samas piisavalt tugev, et sellega võiks asendada sarvkesta.
Noolandi sõnul on mõlemal materjalil juba olemas USA toidu- ja ravimiadministratsiooni kasutusluba, kuid nende materjalide liitmisel loodud uudismaterjali kasutamiseks tuleb siiski uus luba hankida.
Esialgu on kunstlikke sarvkesti katsetatud küülikutel, suve teisel poolel algavad katsed šimpanssidel. Inimkatsed alles ootavad oma järge.
Kunstkoe kese peab olema selge ja vastama samadele omadustele nagu silma sarvkest. Kuid servadesse tehakse üliväikesed augud, mille ümber kasvavad rakud, kinnitades kunstkoe kindlalt kohale. Pärast operatsiooni areneb kunstkoele epiteelkude.
Lisaks silmakirurgiale on Noolandi sõnul võimalik, et sama materjali kasutatakse veel teisteski meditsiinivaldkondades.
"See võiks olla miljardiäri. Stanfordi ülikool teeb lepingu, firmaga, kellel on üle maailma selliste toodete levitamiseks olemas kanalid, litsentsitasu teenib ülikool."
2,3 miljardil inimesel üle kogu maailma on mingeid probleeme nägemisega.
Hetkel kuum
Isegi firmad, kes praegu on seotud nägemise laserkorrektsioonilõikustega, on kunstmaterjali vastu huvi üles näidanud, haistes, et ühel päeval võib see materjal laserkorrektsiooni turult välja puksida.
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktori, professor Mart Ustavi sõnul on Stanfordi projekt ilmekas näide sellest, et ilmtingimata ei ole tarvis hakata ratast leiutama. "Võib panna kaks eksisteerivat materjali kokku ja leida hoopis uue kvaliteedi," märkis ta.
Noolandi sõnul on raske öelda, millal jõuavad sellest materjalist läätsed kommertskasutusse. "Mina ütleksin, et läheb vähemalt viis aastat, aga meie rühmas on ka neid, kes arvavad, et need on juba aasta pärast käibel."
Sügisest asub materjaliteadlase taustaga Nooland lisaks Stanfordi silmaprojektis osalemisele tööle ka Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi külalisprofessorina, Tartus hakkab ta juhendama töid, mis puudutavad rakke läbivaid peptiide.
Enimloetud
4
Aktsia avanes langusega
Viimased uudised
Lennufirma juht: kasvame ja teeme IPO kriitikale vaatamata
Investor: neljanda kvartali trend ilmselt jätkub
Hetkel kuum
Aktsia avanes langusega
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele