Lõplik hind tuleks näidata koos käibemaksuga

Ehkki käibemaksuseadus otseselt ei kohusta müüjat arvutama käibemaksu arvele otsa, oleks seda raamatupidamisseaduse valguses viisakas teha.

Käibemaksukohustuslaseks muutnud FIE peab olema registreeritud äriregistris, seega on tal ka ärinimi. See peab äridokumentidel olema kirjas täpselt nii, nagu see registreeritud sai. Äriregistris registreeritud ettevõtja ärirekvisiitide juurde kuulub äriregistris registreerimise number (reg-nr) ning käibemaksukohustuslasel ka käibemaksukohustuslaste registris registreerimise number (KMKR nr).

Käibemaksuseadus nõuab arvelt summat ilma käibemaksuta ja tasutavat käibemaksu, aga ei nõua arvele hinda koos käibemaksuga. Raamatupidamise seadus räägib siiski ka summast ja kliendile oleks niisama viisakas anda paber, kus on kirjas kogu tasutav summa.

Arvele ei pea olema kirjutatud "tasutud sularahas" või müüja pangakonto numbrit. Sularahas maksmisel oleks ostjale kulude tõendamise seisukohast hea, kui ta saaks müüjalt paberi, millel maksmise viis kirjas on. Kui müüja tahab aga raha pangakontole saada, peab ta selle numbri kuidagi ostjale teatavaks tegema.

Ka käibemaksukohustuslase arvel ei pea olema müüja allkirja. Samuti ei räägi käibemaksuseadus enam arve originaaleksemplarist. Kui ostja sellega nõus on, võib talle arve saata ka elektroonselt.

Kui käibemaksukohustuslane müüb erineva käibemaksumääraga kaupu või teenuseid, peavad need arvel olema eraldi näidatud: nii summad ilma käibemaksuta kui ka käibemaksud.

Paljud ettevõtjad on sellises olukorras pidanud lihtsamaks teha mitu arvet, nii et ühel arvel oleks ühesugune käibemaksumäär. Praegu ei ole arve vormistamist ette määratud. Kõrval toodud näide on vähima hulga rekvisiitidega, mis peavad arvel kindlasti olema. Rohkem andmeid võib alati olla.