Eile läks Aidu karjäärist Läti poole teele
esimene rongitäis põlevkivi kaevandamise aherainest – lubjakivist purustatud
killustikku.
Esialgse kokkuleppe kohaselt tarnib Eesti Põlevkivi Lätti 15 000 tonni killustikku kuus, mis moodustaks ligikaudu poole 2005. aastal Aidu karjääris käivitatud killustikukompleksi ühe kuu võimsusest, kirjutas Põhjarannik.
Eesti Põlevkivi müügi- ja kvaliteediosakonna juhataja Illimar Partsi sõnul oleks võimalik Lätti ka rohkem müüa, aga killustiku järele on nõudlus ka Eestis suur ning enamat ei ole Aidu tehasel praegu pakkuda. Küll peaks aga killustiku tootmine Eesti Põlevkivis hüppeliselt kasvama järgmise aasta alguses, mil on kavas käivitada purustite liinid Estonia kaevanduses. Kui Aidu tehase praegune võimsus on 400 000 tonni aastas, siis Estonias on kavas hakata tootma esialgu kuni miljon tonni ja seal võib Partsi sõnul tulevikus mahtu suurendada mitu korda.
"Eestis kulub praegu aastas 5-6 miljonit tonni killustikku ja sellest 70-80 protsenti on samaväärne, mida Eesti Põlevkivigi toodab. Vaid suuremate maanteede ehitusel vajatakse tugevamat killustikku," ütles Parts, kes ennustab, et seoses üldise ehitustegevuse hoogustumisega kasvab lähiaastatel jätkuvalt ka nõudlus killustiku järele ning seepärast on killustiku tootmise arendamine Eesti Põlevkivi jaoks kindlasti perspektiivikas tegevus.
Kaevanduskontserni jaoks lahendab killustiku tootmine ka ühe keskkonnaprobleemidest. Praegu liigitub põlevkivi kaevandamisel alles jääv aheraine jäätmeks ja selle iga tonni ladustamise eest tuleb ettevõttel maksta kümme krooni keskkonnatasu. Aheraine purustamisel killustikuks kaob Eesti Põlevkivil vajadus ladestamistasu maksta.
Seotud lood
Ida-Virumaa kaheksa põlevkivivalda on
kaevandamistasude järsu vähendamise kava vastu protestides valmis oma õiguste
kaitseks kohtuni välja minema, kirjutas Põhjarannik.
Eesti Põlevkivi juhtkonna esindajad
kinnitasid kohtumisel Estonia kaevanduse direktori ja ametiühingu
peausaldusisikuga, et firma on huvitatud õiglasest palgasüsteemist.
7000 elanikuga Kiviõli linna suurima
tööandja, keemiatööstuse tulevik on ebakindel, sest ettevõttel lõpeb kahe aasta
pärast põlevkivi kaevandamisluba ning uut luba pole riik seni andnud.
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.