Viimaste päevade sündmused maailmas on ka
kohalikes investorites tekitanud paraja koguse närvilisust.
Mõni taevakanalitelt tuttav telenägu on krediiditurgudel toimuva suhtes andnud signaale, et kui USAs kohe-kohe baasintressi ei langetata, siis on mingis mõistes ”maailma lõpp” kohe-kohe käes. Minul on sellega hetkel raske nõustuda, sest kriis piirdub hetkel siiski finantssektoriga. Laiemalt vaadates läheb muude sektorite ettevõtetel pehmelt öeldes hästi.
Vaadeldes maailma aktsiaturgudel toimunut, siis tänahommikuse seisuga midagi katastroofilist lahti ei olnud. Maailma aktsiaturgude liikumisi koondav MSCI World oli omadega tagasi juuli alguse tasemetel, S P 500 oli kukkunud oma 19. juulil saavutatud rekordtasemest (!) vaid 6% ning Stoxx oli sama perioodi jooksul kaotanud 5%.
Huvitavat ning mõneti julgustavat tunnistust kriisikolde isoleeritusest annab see, et vaatamata krediidi- ja aktsiaturgude volatiilsusele, liigub EUR/USD siiski jätkuvalt taseme 1.37 pmbruses, nafta 72 USD barrelilt ümbruses ja ka kullaunts 685 USD ümbruses. Ka jeen USD/JPY liigub jätkuvalt taseme 120 ümbruses.
Seega minu meelest on ”maailma lõpp” käes eelkõige mõningate finantssektori tegelaste jaoks, kes on soetanud sellist eksootilist, et mitte öelda esoteerilist, riski, millest nad pole täpselt aru saanud. Nn suur pilt püsib (vähemalt veel) positiivsena. Hiljuti kommenteeris USA president, et USA majanduse fundamentaalnäitajad on tugevad ning ka USA Föderaalreservi juht Ben Bernake kommenteeris hiljuti, et fundamentaalsed eeldused kasvuks on ülemaailmselt jätkuvalt alles. Pean öelduga nõustuma.
Autor: Annika Matson, Peeter Koppel
Seotud lood
Investeerimispanga Suprema varahalduse
strateeg Peeter Koppel ütles, et eestlaste säästmist ei pärsi mitte
naisperekonnapea ja külmik, vaid mentaliteet.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.