Vene majanduse hetkeseisu iseloomustab
kõige paremini rubla, mis on viie aastaga tugevnenud dollari suhtes viiendiku
võrra ja tunduvalt parandanud venelaste elujärge.
Rubla on seni oma jõu ammendanud peamiselt naftast ja gaasist, millel tugineb Venemaa eksport ja mille hind maailmaturul püsib kõrge. Naftaeksport toob Venemaale praeguste hindadega päevas sisse 550 miljonit dollarit ehk 6,3 miljardit krooni. Seega on selge, mida nafta hinna langus Venemaale tähendaks, kirjutas Äripäev.
Suurele tugevnemisele vaatamata hindab investeerimispank Merrill Lynch ostujõu pariteeti aluseks võttes rubla Hiina jüaani ees maailma kõige alahinnatumaks valuutaks. Kui rubla ametlik kurss dollari suhtes on üle 25 rubla, siis ostujõu järgi 15 rubla.
Samal ajal ei ole Venemaa valitsus huvitatud rubla edasisest tugevnemisest, sest see kahandab kodumaiste tootjate konkurentsivõimet. Venemaa kardab nn Hollandi haigust. See tabas Hollandit pärast seda, kui ta leidis 1970. aastatel Põhjamerel naftat - naftaekspordi tõttu liigselt kallinenud kulden muutis kodumaise toodangu maailmaturul liiga kalliks.
Sel aastal on tohutult kasvanud välisinvesteeringud Venemaale ja nafta kõrval on see nüüd uus rubla tugevdaja. Selle aasta esimese kuue kuuga on Venemaale voolanud erainvesteeringuid üle 67 miljardit dollarit, mis on rohkem kui kogu 1990. aastatel kokku.
Seotud lood
Kuigi defitsiidiajad on ka Venemaal jäänud
möödanikku, tuleb seal ikkagi vahel ühest-teisest puudus kätte. Praegu näiteks
on Vladivostokis terav puudus metallmüntidest.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.