Rubla tugevneb, Vene majandus kosub

Rubla on seni oma jõu ammendanud peamiselt naftast ja gaasist, millel tugineb Venemaa eksport ja mille hind maailmaturul püsib kõrge. Naftaeksport toob Venemaale praeguste hindadega päevas sisse 550 miljonit dollarit ehk 6,3 miljardit krooni. Seega on selge, mida nafta hinna langus Venemaale tähendaks, kirjutas Äripäev.

Suurele tugevnemisele vaatamata hindab investeerimispank Merrill Lynch ostujõu pariteeti aluseks võttes rubla Hiina jüaani ees maailma kõige alahinnatumaks valuutaks. Kui rubla ametlik kurss dollari suhtes on üle 25 rubla, siis ostujõu järgi 15 rubla.

Samal ajal ei ole Venemaa valitsus huvitatud rubla edasisest tugevnemisest, sest see kahandab kodumaiste tootjate konkurentsivõimet. Venemaa kardab nn Hollandi haigust. See tabas Hollandit pärast seda, kui ta leidis 1970. aastatel Põhjamerel naftat - naftaekspordi tõttu liigselt kallinenud kulden muutis kodumaise toodangu maailmaturul liiga kalliks.

Sel aastal on tohutult kasvanud välisinvesteeringud Venemaale ja nafta kõrval on see nüüd uus rubla tugevdaja. Selle aasta esimese kuue kuuga on Venemaale voolanud erainvesteeringuid üle 67 miljardit dollarit, mis on rohkem kui kogu 1990. aastatel kokku.