"Otse kinnisvarasse pensionifondid enamasti ei investeeri, kuid kinnisvaraga seotud võlakirjadesse küll päris rohkelt. Tuleb kindlasti vahet teha kinnisvaraettevõtete fikseeritud tootlusega võlakirjadel, mis on sisult kinnisvaraettevõtetele antav laen ja kinnisvaraga seotud võlakirjadel, mille tootlus sõltub portfellis peituva kinnisvara hinnaliikumisest. Teise grupi risk on suurem, sest kinnisvara hinnalanguse puhul kajastub see kohe ka võlakirjade tootluses," rääkis Lepik
Äripäevale.
Lepiku sõnul sõltub pensionifondi kinnisvarainvesteeringu suurus peamiselt fondijuhi nägemusest. "Minu maitse jaoks on Eesti pensionifondide portfellides veidi liiga palju kinnisvarariski, kuid eks see sõltu sellest, kui tugevasti keegi kinnisvarasektorisse usub. Igal pensionifondi investoril on võimalus tutvuda fondi portfelliga ja oma rahaga hääletada ehk valida väiksema kinnisvarariskiga fond," märkis ta.