• OMX Baltic0,22%269,88
  • OMX Riga1,73%886
  • OMX Tallinn0,04%1 730,19
  • OMX Vilnius0,37%1 044,41
  • S&P 500−0,6%5 949,17
  • DOW 30−0,47%43 750,86
  • Nasdaq −0,64%19 107,65
  • FTSE 1000,51%8 071,19
  • Nikkei 225−0,48%38 535,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,85
  • OMX Baltic0,22%269,88
  • OMX Riga1,73%886
  • OMX Tallinn0,04%1 730,19
  • OMX Vilnius0,37%1 044,41
  • S&P 500−0,6%5 949,17
  • DOW 30−0,47%43 750,86
  • Nasdaq −0,64%19 107,65
  • FTSE 1000,51%8 071,19
  • Nikkei 225−0,48%38 535,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,85
  • 29.08.07, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Loorberitel veel puhata ei saa

Taasiseseisvumise järel hakkas levima müüt, et põllumehed on äbarikud, virisevad, pole kunagi rahul ei poliitika ega ilmaga. Kujunes arvamus, et põllumajandus on teisejärguline ja seal töötavadki vähem suutlikud inimesed.
Olukord pole kunagi päris selline olnud. Erialased teadmised, eriti tootmise efektiivsust puudutavad, olid ja on head. Tollal jäi puudu eelkõige investeerimisvõimest, mille põhjused olid rakendatav põllumajanduspoliitika, maailmaturu olukord ja Eesti toodetele kehtinud kaubandustingimused.
Arvatakse ekslikult, et sarnaselt muudele majandusharudele on ka põllumajandus tegemistes üsna vaba ja riigil käed lahti poliitikat kujundada. Eesti on ELi liige, kehtib ühtne põllumajanduspoliitika. Selle kujundamises oleme ise osalenud, kuid Eesti võimalus iseseisvat poliitikat rakendada on vaid etteantud raamides. See on kiire arenguga Eestile harjumatu - ELi tänased otsused avaldavad mõju ehk 3-4 aasta pärast ja WTO omad ELile, sh Eestile alles kümne aasta pärast.
Ligi 90 protsenti tootjate tulust tuleb siiski läbi turuhindade, mitte toetustest. Seetõttu on lisaks poliitikale veel olulisem valitsev turuolukord. Vahepeal meeldisid Eesti tarbijale välismaised tooted (Saksamaa jogurt, Leedu juust, Soome margariin), seega pööras ka tarbija kohalikule tootjale selja.
Olukord on jällegi muutunud: kaks kolmandikku tarbijaist eelistab jälle eestimaist kaupa ja hinnad on sellele vastavad, kuna sageli pole enam seda eestimaist nii kerge saada.
Eesti põllumajanduse edasiseks arenguks on vajalik, et Eesti tarbija oskaks hinnata Eestis toodetut. Ka tootjad ja töötlejad ei tohiks loorberitele puhkama jääda, sest ELis on kaupade liikumine vaba, mis võimaldab hindadel piiriüleselt ühtlustuda. Ka tarbijad pole valmis maksma kõrgemat hinda lihtsalt kodumaise kauba eest, vaid ootavad lisaväärtust. Tulgu see siis kõrgema kvaliteedi, uuendusliku tootearenduse, ökoloogilise tootmise või karmimate toiduohutuse reeglite järgimise näol.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.11.24, 09:20
Juhtimine tasakaalus: Tiina Käsi teekond ja õppetunnid Nordea tipus
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele