Hollandlased kolivad ujuvmajadesse

Üleujutused laastavad ka Kesk-Euroopat ja mitmeid Aasia piirkondi. Näiteks ülitihedasti asustatud Bangladesh kannatab iga aasta mussoonide toodud vihma põhjustatud üleujutuste käes. New Orleans toibub aga ikka veel kahe aasta eest linna rüüstanud orkaani Katrina tagajärgedest.

Madalad alad muutuvad üleujutuste poolt järjest enam haavatavaks, nende elanike arv aga suureneb pidevalt. Seega on hädasti vaja leida lahendusi, mis vähendaksid üleujutuste tekitatud kahju.

Hollandi pinnast ligi pool asub merepinna tasemest madalamal ning seetõttu polegi vaja imestada, et just seal on ettevõte nimega Dura Vermeer tulnud välja mõttega, mis on geniaalne, kuid samas iseenesestmõistetav – ehitada majad ujuvaks.

"Need majad on väga efektiivne vahend kohanemaks kliimamuutuse tagajärgedega," ütles Dura Vermeeri esindaja Johan van der Pol CNNile. "Erinevalt tavalistest majadest suudavad nad probleemideta taluda kuni viiemeetrist merepinna tõusu. Riigis nagu Holland, kus üleujutused on tõsiseks probleemiks, võib sellisel tehnoloogial tulevikus olla tähtis roll."

Ettevõte laseb klientidel valida kahe lahenduse vahel: maja, mis asub pidevalt vees nagu paat, või maja, mis asub küll kuival maal, kuid on üleujutuse korral valmis koos veepinnaga kõrgemale tõusma.

Mõlemad on paigutatud suurde betoonkasti, mis lubab neil liikuda üles-alla, kuid mitte külgsuunas. Vesi ja elekter tulevad majja mööda painduvaid torusid, mis majaga lubatud liikumisvahemikus kaasa liiguvad.

"Enamik inimesi tunnetab väikest üles-alla kiikumist pigem nauditava kui häirivana. Need majad pole mitte ainult kaitseks üleujutuste eest, vaid nad on ka keskkonnasõbralikud ja kvaliteetsed," ütles van der Pol.

Siiani on Dura Vermeer ehitanud Maasbommeli linnas 46 maja – 14 ujuvad ja 32 amfiibid.

Vajaliku tehnoloogia väljaarendamine võttis kolm aastat. Märksa raskem oli valitsust veenda. Nimelt keelas Hollandi riik pärast katastroofiliste tagajärgedega 1995. aasta üleujutust majade ehitamise jõgede kaldale.

"Pidime palju vaidlema ning lõpuks jõudsime kokkuleppele, et ehitada võib spetsiaalse disainiga üleujutuskindlaid maju ning seda viieteistkümnes erinevas kohas, millest Maasbommel on üks," ütles van de Pol. "Meie filosoofiaks on, et veega ei tuleks võidelda, vaid teda tuleks võtta kui väljakutset ja potentsiaalset võimalust äriks."

Dura Vermeer arendab ka maju, millele tõusev vesi erilist kahju ei teeks. Kõik olulised ruumid, nagu magamistoad, elutuba ja köök paiknevad teisel korrusel. Esimene korrus on aga ehitatud materjalidest, mida tõusev vesi ei kahjusta. Ka veetorud ja elektrijuhtmed on kohandatud üleujutust taluma.

Kõige enam on aga tähelepanu pälvinud siiski ujuvmajade idee, seda nii Hollandis kui ka väljaspool seda riiki. "Huvi on tuntud üle maailma," ütles van der Pol. "Me töötame koostöös ettevõtetega Kaug-Idast, Ameerikast, Lõuna-Aasiast ja Euroopast, kuid ise ehitame vaid Hollandis."

Kuid sellist tüüpi majad ei ole just odavad. Hinnad algavad 260 000 eurost (üle 4 miljoni krooni), mis tähendab seda, et nende massiline ehitamine oleks mõeldav vaid rikastes riikides.

Paljudes Euroopa ja Põhja-Ameerika piirkondades peaks aga sellistele majadele olema suur turg. Dura Vermeer juba uuribki võimalust arendada välja terveid asumeid, mis koosneksid ujuvmajadest.

Teadlaste ennustused merepinna taseme tõusust on ebamäärased, kuid kui realiseeruvad hullemad stsenaariumid ehk merepind tõuseb järgmise saja aasta jooksul pool meetrit kuni meeter, võib ujuvmaja olla paljudel juhtudel ainus võimalus oma maja mitte kaotada.

Hollandi eluasememinister Sybilla Dekker ütles hiljuti: "Veega ei saa võidelda. Sellega tuleb õppida koos elama." Või kui soovite, siis koos ujuma.