Venelased ähvardavad Vene saatkonda

Samal ajal kui Venemaa hõlvab Arktikat ning ehitab gaasitrassi, alistavad mõned Tartu venelased märksa proosalisemat vastast, nimelt umbrohtu, võsa ja sammalt. Need kipuvad võimust võtma II. ilmasõjas Punaarmees langenute kalmudel ja mälestusmärkide ümber. Tartus tegutsev mittetulunduslik ühing Vene info- ja kultuurikeskus, kes on üritanud haudade eest hoolitseda, süüdistab Vene saatkonda, et see ei korralda II. ilmasõjas Punaarmees langenute kalmude hooldamist. Ühtlasi väidavad infokeskuse aktivistid, et saatkond võlgneb nendele haudadel tehtud hooldustööde eest sadu tuhandeid kroone ja lubavad minna saatkonda piketeerima, kui muidu läbimurret ei saavutata. 70 000 krooni võlgnevat saatkond ka Ida-Viru veteranide organisatsioonile.

Tartu Vene infokeskuse ajaarvamine jaguneb kaheks: oli suursaadik Provalovi aeg, kui asjaajamine Vene saatkonnaga enam-vähem laabus, kuid Uspenski ajal ei laabu see enam üldse. Keskuse juhtide kinnitusel ei saa nad aru, kumb saatkonda juhib, suursaadik või raamatupidaja. Viimane keelduvat mitmetel ettekäänetel haudade hooldamise kulusid kompenseerimast. Üks infokeskuse eestvedajatest Valeri Ivanov räägib, et Provalov ütles vahel aitäh - selle osa töö eest, mis keskuse ümber kogunenud inimesed oma raha ja vaba ajaga ära tegid. Nüüd ei öelda enam isegi aitäh. Samas hooldavat infokeskuse kümmekond vabatahtlikku haudu ja mälestusmärke sisuliselt tasuta, vaid 90 sendi eest ruutmeetrilt, mis katab hädapärased kulud. Hooldusfirmad küsiksid umbes 10-15 krooni ruutmeetri kohta.

Tänavust aastat nimetab üks keskuse juhtidest Irina Vorontsova "aastaks, mil suri mälu" ja "hukkunud esivanemate mõnitamise aastaks". Kuna saatkond juba tehtud hoolduskulutusi kompenseerida ei taha, ei riski keskuse juhid oma isiklikke rahakotte koormata ja 90% Lõuna-Eesti mälestumärkidest-haudadest on võssa või rohtu kasvanud. Idamaise võitluskunsti Wushu treenerina tuntud keskuse aktivist Valeri Ivanov aga ütles, et ei saa käia igavesti hauahoolduse heaks oma autoremondifirma kassat tühjendamas.

Probleemid saatkonnaga läbisaamisega algasid juba 2005. a. Nimelt eraldati Vene presidendi Vladimir Putini ukaasiga seoses II. ilmasõjas saavutatud võidu 60. aastapäevaga raha sõjas hukkunud kaasmaalaste haudade korrastamiseks. Tartu Vene infokeskuse vabatahtlikud korrastasidki haudu ja mälestusmärke, ainult et kulude kompenseerimine saavutati Vorontsova kinnitusel vaid higi ja pisaratega. Vene saatkonnal on umbes paarikümne mälestusmärgi hooldamiseks sõlmitud leping ühe Tõrva väikeettevõttega. Kuid nagu näha Den za Dnjom-i ajakirjanikule esitatud piltidel, oli näiteks üks hooldatavatest monumentidest, mis asub Pikasillal, lastud sellele vaatamata rohtu kasvada. OÜ Kiviveski juhataja Eda Niittee põhjendas seda kindlusetusega, kas saatkond pärast aprillirahutusi nendega hoolduslepingut pikendab. Niittee väitel on tänaseks nende hooldatavad monumentide ümbrus korrastatud. Samas hooldab Niittee vaid neljandikku kõigist hooldamist vajavatest objektidest Lõuna-Eestis.

Vene saatkond teatas hauapaikade korrastamise teemalises kommentaaris Den za Dnjom-ile, et tänavu on kaasmaalaste toetamiseks eraldatud SRÜ ja Balti riikide jaoks 343 mln rubla, mullu näiteks aga 323,6 mln. Kuidas seda raha täpsemalt jagatakse, sõltuvat toetatava projekti päevakajalisusest ja olulisusest. Mis puudutab aga võlga Tartu Vene infokeskuse ees, siis seda saatkond ei tunnista. Haudade hooldust takistab saatkonna arvates aga üldisemas plaanis vastavate lepingute puudumine Eesti ja Venemaa vahel. Samas viidatakse, et vaatamata lepingu puudumisele püütakse siiski hädapärased tööd ära teha. Ühtlasi osutas saatkond, et Nõukogude armee ridades langes mitte ainult venelasi, vaid ka teiste rahvuste esindajaid, viidates sellega, et Eestis elavad inimesed võiksid rohkem kaasa aidata.