Eesti Raudtee on kolmel aastal järjest
korraldanud reklaamiteenuse ostuks riigihanke ja iga kord on selle võitjaks
osutunud nende enda segakoor kirjutab Äripäev.
Riigihangete registrist selgub, et 2005. ja 2006. aastal on riigihanked võitnud Eesti Raudtee segakoor, kellelt firma on ostnud 100 000 krooni eest reklaamiteenust. Selle aasta mais esitas Eesti Raudtee taas riigihanke, millele reageeris vaid see üks nende enda segakoor olla madalaimaks hinnaks seadnud 150 000 krooni.
"Eesti Raudtee nõukogu juhatus on viimastel aastatel otsustanud toetada MTÜd Eesti Raudtee Segakoor," põhjendab riigihankeid Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase.
Raha eest saab segakoor eelkõige palgata dirigendi ja tellida raamatupidamisteenust.
Koorivanem Lilly Kitsing ei tea riigihankest midagi, kuid kinnitab: "Loomulikult kasutab koos seda raha tegevuskuludeks. Samuti me reklaamime ettevõtet nii sümboolika kui ka oma lauluga. Siin pole probleemi."
Glase sõnul nõudis seadus mis kehtis 1. maini üle 100 000 kroonise riigihanke deklareerimist ja seda nad ka tegid. Veel lisab ta et sama trikki kasutab ka näiteks Eesti Suusakoondis. "Mingit jalgratast me ei leiuta," ütleb Glase.
Seotud lood
Ligi 200 inimese koondamine Eesti Raudteest
võib ettevõtte enda hinnangul maksma minna kuni 10 miljonit krooni.
27.-28.09.2007 nõustavad tööturuameti
karjäärinõustajad ja konsultandid Eesti Raudteest koondatavaid inimesi.
Tööturuameti konsultandid nõustavad koondatuid Tallinnas ja Narvas.
Reformierakonna aseesimehe Meelis Atoneni
hinnangul oli Eesti Raudtee aktsiate riigile tagasi ostmine viga, mida ta ei saa
toetada isegi sellele vaatamata, et otsuse langetajaks oli Reformierakonna
juhitav valitsus.
Eesti Raudtee ja tööhõiveamet aitavad
koondatavatel raudteelastel uut töökohta leida või nad ümberõppele suunata.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.