Riigikontrolli hinnangul puudub riigis
ühene ja usaldusväärne teave sellest, kui palju riigil on raiekõlbulikku metsa,
kui palju on seda raiutud ja kui palju oleks mõistlik seda tulevikus raiuda.
Riigikontroll auditeeris Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tegevust riigimetsa raiete planeerimisel aastatel 2003–2006.
Auditi tulemusena selgus, et riigimetsa arvestuses ja raiete kavandamisel on märkimisväärseid probleeme, teatas riigikontroll. Praegu puuduvad usaldusväärsed ja võrreldavad andmed riigimetsa ja seal tehtud uuendusraiete kohta. Erinevate andmete kohaselt tegi RMK aastatel 2003–2005 riigimetsas uuendusraiet kokku 17 200–21 800 ha, RMK enda esitatud andmed erinevad kohati ligi aastase uuendusraiete pindala võrra.
Riigikontroll mõistab, et metsa hulga hindamine ei saa olla ülitäpne, kuid mõistliku täpsusega ja läbipaistev arvestus on vajalik selleks, et riigikogu ja valitsus ning keskkonnaministeerium saaksid usaldusväärsetele andmetele tuginedes võtta vastu riigimetsaga seotud strateegilisi otsuseid ning teha järelevalvet RMK tegevuse üle.
Audit tõi välja olulisi puudusi riigimetsa raiete kavandamisel. Kuigi seadus nõuab raiete tegemiseks pikaajalise metsamajandamiskava koostamist, raius RMK riigimetsa lühiajaliste ja korduvalt muudetud raienimekirjade alusel, analüüsimata oma tegevuse mõju riigimetsa majandamisele.
Muu hulgas näitas audit, et kõigis valimis olnud seitsmes metskonnas oli RMK teinud raieid metsaosades, mille raiumine oli vastuolus kehtinud metsaõigusnormidega.
Riigimetsi haldav RMK on riigi tulundusasutus, mille sissetulek sõltub metsamüügi tulust. Kuna RMK majanduslik olukord sõltub otseselt raietest, siis näeb riigikontroll huvide konflikti selles, et RMK peab metsa üle arvestust, kavandab metsauuendust ja raieid, teostab raieid ning müüb puitu. Riigimetsa jätkusuutliku majandamise seisukohalt on otstarbekas hoida lahus metsade inventeerimine ja raied, kuna siis tekib võimalus kasutada metsaandmeid raiete kontrollimiseks ja analüüsimiseks.
Et muuta riigimetsade majandamine läbipaistvamaks ning tagada korrektne arvestus riigimetsas toimuva üle, andis riigikontroll nii auditeeritutele kui ka keskkonnaministeeriumile mitmeid soovitusi. Keskkonnaministeerium nõustus üldjoontes riigikontrolli esitatud ettepanekutega ning kavatseb täiendavalt hinnata RMK juhtimise korraldust ja sisekontrollisüsteemide toimivust ning arvestuse pidamist raiete üle.
Seotud lood
Riigikontrolör Mihkel Oviir peab õigeks
seda, et riigi kinnisvaraga tegeleks vaid AS Riigi Kinnisvara (RKAS).
Riigikogu nimetas täna vaid poolthäälega Riigimetsa
Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu liikmeks endise keskkonnaministri Villu
Reiljani, teatas parlamendi pressitalitus.
Riigikontrolli täna avaldatud ülevaates
riigi vara säilimise kohta eelmisel aastal leiab asutus sarnaselt juunis
avaldatule, et rohkem kui 2/3-l põllumeestest võivad olla ees rasked ajad.
Erakondade suurtoetaja ärimees Oliver
Kruuda on Nõmmele raba äärde oma kodu ehitades seadust rikkunud ja
keskkonnainspektsioon kogub materjali kriminaalasja algatamiseks, kirjutas SL
Õhtuleht.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.