Esinemine - see on hirmu võitmine

See häiris teda niivõrd, et ta otsustas oma hirmust võitu saada ja hakata esinemist harjutama. Ta valmistas ennast ette ja hakkas lausa paluma, et teda klassi ette kutsutaks.

Lisaks pakkus ta ennast esinema kõikvõimalikel üritustel, kas siis luuletusi lugema või sõna võtma. Ja ei läinudki kuigi palju aega mööda, kui hirm temas taandus sedavõrd, et mõte püsis esinedes teksti juures ja hääl ei jooksnud kinni.

Kursuse jooksul panin selle inimese juures tähele paari asja - ta oli loomu poolest introvert, rääkis vähe ja vaikse häälega. Ja kui ta rääkis, siis nahk tema kaelal hakkas punetama - temas tekkis grupi ees rääkides tugev erutus. Samas ütles ta esimesena kogu grupi ees välja, mis ta tundis, kui kahe grupiliikme vahel lahvatas avalikult konflikt.

Ta reageeris ilmselgelt adekvaatselt, väljendas ennast kõige sügavamal, tunnete, tasandil ja see mõjus kõigile hästi.

Tema järel tegid seda ka mitmed teised ja negatiivne pinge grupis hakkas lahtuma.

See juhtum on ilus näide selle kohta, kuidas tunnete väljendamine isegi ebamugavusele ja hirmule vaatamata toob kaasa pinge alanemise.

Kuigi antud juhul oli tegemist koostöökoolitusega, on see näide esinemisest, hirmu võitmisest ja selle tulemusest.

Samal kursusel rääkis üks teine inimene, kuidas ta oli noorena nohik ja siis äkki, kuulsas Krimmi lastelaagris Artek sealse atmosfääri ja teiste laste eeskuju mõjul toimus temaga plahvatuslik avanemine.

Ta hakkas teiste ees julgelt esinema ja igasuguseid asju organiseerima.

Ma ei tea, kui palju tänapäeval õpilasi klassi ette vastama kutsutakse, kuid juba maast madalast esinemist harjutades on võimalik saavutada hämmastavaid tulemusi.

Kõlav ja selge hääl, loogiline lauseehitus, täpsed sõnarõhud ja mõttepausid - seda kõike ei anta meile emapiimaga kaasa, vaid seda tuleb õppida.

Sageli pärsib aga õpinguid ärevus, mille tõttu inimene ei suuda muule olulisele mõeldagi. Oskus ärevust ületada on järelikult esinemise baasoskus.

Samas, mõned inimesed ületähtsustavad oma ärevust. Umbes 80 protsenti inimestest, kes minu esinemiskoolitustele on tulnud, on pidanud üheks oluliseks tuleku põhjuseks esinemisärevust ja selle ületamise vajadust.

Aga ainult 20 protsendile on see osutunud tõsisemaks probleemiks - kas siis mõte läheb sassi, esineja hakkab puterdama, tekib mõtteauk või kaob ära hääl ja teda pole enam kuulda.

Kõigil muudel juhtudel on tegemist ootuspärase ja asjakohase pingega, mis kaasneb iga esinemisega, on iga pingutuse loomulik osa.

Siis piisab enesetunde parandamiseks ja paremaks sisule keskendumiseks mõnest harjutusest.

Need on nii mõtte-, tähelepanu- kui ka füüsilised harjutused ehk pingemaandamise klassika.