Josing kirjutas eelmise nädala neljapäeval Eesti Päevalehes ilmunud arvamusloos, et Euroopa Liidu kvoodisüsteem ei õigusta enam ennast, sest selle sisseseadmisel ei osatud ette näha nõnda järsku hinnatõusu maailmaturul.
"Uus situatsioon maailmaturul nõuab muutust põllumajanduspoliitikas. Eesti peaks Brüsselis aktiivselt seisma selle eest, et ühtse põllumajanduspoliitika maailmaturu trende mittearvestavad turukorraldusmeetmed (näiteks piima tootmist piiravad tootmiskvoodid) kaoks võimalikult kiiresti ning põllumehed saaks kasvavat nõudlust paremini rahuldada," kirjutas Josing.
Ehkki piimatootjad ja -töötlejad on Josinguga kvootide kaotamise osas ühte meelt, ei arva nad siiski, et see aitaks hinnatõusu oluliselt pidurdada.
"Olen mitme tugeva tootjaga rääkinud ja on selge, et praegu ei ole meil kvoodipuudust. Hinnad on tõusnud hoopis teravilja hinna tõusu tõttu," ütles Põlva Piim Tootmine OÜ tegevjuht Aivar Häelm.
Tema sõnul mõjutab see tugevalt loomasööda hinda. Eriti kallis on viimasel ajal mais, sest seda ise ei toodeta, vaid tuuakse sisse. "Kuna piimatootjad ei suuda seda vajalikul määral osta, vähendab see nende toodangut," märkis Häelm. "Kõrgetootlikud lehmad on nagu tippsportlased. Kui nad ei saa filigraanset ja läbiarvestatud sööta, siis tootlus langeb," selgitas ta. Häelmi hinnangul ei ole kvoot Eestis mureküsimus vähemalt aasta või kaks. Küll aga on see probleem mitmes teises Euroopa Liidu liikmesriigis.
Saaremaa Piimatööstuse juhatuse esimehe Andi Saagpaku hinnangul võiksid Eesti tootjad hinnatõusu tõttu hoopis tootmist laiendada, kvootide tõttu aga ei julgeta seda teha.
"Kõik piimatööstused on kvootide kaotamise poolt. See oleks Eestile suhteliselt tervitatav nähtus. Praegu ei julgeta suurelt ette võtta, sest kvooti ei pruugi jätkuda," ütles Saagpakk.
Tema sõnul jaguks kvooti veel lähiaastatel, edasi aga suuremale kvoodile või selle sootuks kaotamisele loota ei saa. "Praeguste tõusvate hindade juures muutub piimatootmine aina populaarsemaks ja põllumehed tahaksid sellega enam tegelda," märkis Saagpakk.
Piima hinna tõus aga ei ole Saagpaku sõnul kuidagi kvootidega seotud. Hinnatõusu põhjustena Euroopa Liidus tõi ta välja tarbimise kasvu ja mõningase tootmismahu vähenemise.
Maag Piimatööstuse juhatuse liige Valdis Noppel ütles, et piima hinnal on Eestis veel kasvuruumi.
"Piima hind kasvab seni, kuni see on saavutanud loomuliku tasakaalu. Seni on Eestis piim olnud väga odav. Mujal Euroopas ei ole sellist olukorda, et inimesed saavad piima osta odavamalt kui joogivett," selgitas Noppel.
Piimakvootide kaotamine oleks Noppeli sõnul kindlasti positiivne suund. "See otsus mõjuks küll alles kahe aasta pärast, sest nii kiiresti tootmist ei laienda, kuid perspektiivi mõttes oleks see siiski hea," märkis ta.
Seotud lood
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.