Audiitorfirma PricewaterhouseCoopers
konsultant Ain Veide ütles tänasel maksumaksjate liidu maksukonverentsil, et
eksportööride käibemaksuarvestus lihtsustub.
Veide rääkis, et 2007. aastal võttis riigikogu vastu vaid ühe käibemaksuseadust muutva seaduse. Muudeti käibemaksuseaduse paragrahvi 37 ja lubati arvetel kasutada igasuguste direktiiviviidete asemel lihtsalt märget. See tähendab seda, et arvete väljakirjutamine lihtsustus, võib kasutada kõnekeelseid termineid nagu pöördmaksustamine, nullmäär, eksportkäive jne.
Teine väga tähtis käibemaksumuudatus, mis jõustub 1. jaanuarist, lubab impordi käibemaksu maksta nii, et see deklareeritakse käibemaksudeklaratsioonis nagu ühendusesisene käive. Praeguses käibemaksuseaduses võimaldab seda küll paragrahv 17, aga kui toorainest valmistatakse toode ja müüakse see Euroopasse, siis nullkäibemaksu kasutada ei saa.
Uuel juhul on nii, et kui näiteks Venemaalt tuuakse materjal, tehakse sellest toode, mis müüakse seejärel edasi, võib maksukohustuse deklareerida käibemaksudeklaratsioonis nullkäibemaksuga. Selleks peab täitma viis tingimust: olema e-maksuameti kasutaja ning käibemaksukohustuslane vähemalt 12 kuud, ei tohi olla maksuvõlga, puuduvaid maksudeklaratsioone ja nii dokumendid kui ka maksud tuleb maksta tähtaegselt.
Nullmääraga maksustatavat käivet peab ettevõttel seejuures olema üle 50%, mis tähendab, et tavaliste ettevõtete asemel saavad maksumuudatust kasutada vaid eksportööridest tootjad. Esialgu peab tootmisettevõte käibemaksu nullmäära võimalust taotlema ja tõestama, et ta vastab kehtestatud tingimustele. Seejärel peaks 25. jaanuaril tulema teade, kas ettevõte vastab maksuameti hinnangul nendele tingimustele ja siis saab ta veebruaris teha maksuvaba käivet. Edasi kontrollib tingimustele vastavust juba maksuamet. Ja kui ta näiteks 25. veebruaril teatab, et ettevõte ei vasta enam tingimustele, siis märtsis maksuvaba käivet deklareerida ei saa.
Seotud lood
Eesti Maksumaksjate Liidu vanemjurist
Martin Huberg rääkis tänasel maksukonverentsil, et erisoodustuste teema on
muudetud selliseks, et sellest on piinlik isegi rääkida.
Maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis ütles,
et kuna liidul on piisavalt liikmeid ja raha, ei pea nad poliitikute arvamusest
sõltuma ega n-ö sponsorite ülesandeid täitma.
Eesti Maksumaksjate Liidu esimees Lasse
Lehis arvab, et see, kuidas Eestis dividende maksustatakse jõuab lõpuks Euroopa
Kohtusse.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.