Toivo Ninnas: haiget töötajat pole kellelegi tarvis

"Väga tahaks, et kohalikud inimesed saaks aru, et tervist peab pidevalt kontrollima," rääkis Ninnas. "Meil on juba kaks aastat selline toode nagu tervisepass, aga seda kasutatakse vähe, ehkki haiget inimest pole kellelgi suurt tarvis."

Osaliselt linna kulul on tervisepasse tehtud õpetajatele. Samas ei piisa enda vormis hoidmiseks ainult aparatuurist. "See nõuab ka teatud tahtejõudu, peab näiteks jooksma või tegema füüsilist tööd," märkis Ninnas.

Peamised spa-külastajad on endiselt soomlased. "Üldine olukord on selline, et soomlaste arv väheneb. Meile oleks vaja rohkem rootslasi," lisas Ninnas. Tema sõnul pole tervisekeskusel soomlaste vastu küll midagi, aga nende jaoks pole Eesti enam uudne ning ka siinsed hinnad on hüppeliselt tõusnud.

Vene turistid Eesti spasid veel avastanud pole. Kohalike külastajate arv aga kasvab tasapisi.

Eestlased armastavad kõige rohkem kahe-kolmepäevaseid lõõgastuspakette. "Tõsine ravi võtab aga rohkem aega," ütles Ninnas liigese- ja närviprobleemide leevendamise kohta. Viikingi tervisekeskuses saab juba aastaid turgutada ka südant.

Ninnas nõustus väitega, et viimasel ajal on spasid avatud ja juurde ehitatud ehk pisut liiga palju. "Kui midagi kuskil läheb normaalselt, siis tekib selliseid ettevõtteid juurde. Ega me ei saa kellegil keelata spad teha."

Kõige rohkem on spasid juurde tulnud Saaremaale. Uute spade avamine pidurdab hinnatõusu.

Ninnase sõnul on ka varasemad turul olijad endale üht-teist juurde ehitanud. "Hoiame üksteisel silma peal," lubas Ninnas, "konkurents on tihe."

Selle aasta majandustulemused kujunevad Taastusravikeskus Viikingil mullustest tagasihoidlikemaks. 2006. aastal teenis Viiking ligi 47 miljoni kroonise käibe juures üle 16 miljoni krooni kasumit.