Ministeerium: kohandumisprotsessis võib majanduskasv jääda alla potentsiaalsele kasvule

Statistikaameti esialgse hinnangu kohaselt kasvas Eesti majandus 2007. aasta kolmandas kvartalis 6,4 protsenti. Kasvutempo jäi oluliselt alla viimaste aastate tasemele. Kahekohalised kasvunumbrid ei ole pikemas plaanis Eesti majandusele jõukohased ning praegu ongi toimumas majanduskasvu oodatud aeglustumine jätkusuutlikumale tasemele. Hinnanguliselt jääb Eesti majanduse potentsiaalne kasv 7 protsendi juurde, mistõttu võib kohandumisprotsessis jääda majanduskasv ka potentsiaalsele kasvule kohati alla, teatas ministeerium.

Viimaste inflatsiooninäitajate valguses võib arvata, et lõhe majanduse reaal- ja nominaalkasvu vahel on kasvamas oodatust suuremaks. Kuigi reaalkasvu arengud jäävad ministeeriumi suveprognoosiga võrreldes mõnevõrra tagasihoidlikumaks, on nominaalkasv endiselt tugev ning maksulaekumised peaksid keskpikas perspektiivis olema tagatud. Probleemiks on juba teist aastat tootlikkust ületav palgakasv, mida soosib meie tööjõu nappuses vaevlev liberaalne tööturg.

Jaemüügi näitajate põhjal võib oletada, et eratarbimise kasvutempo jätkas teises kvartalis alguse saanud märgatavat aeglustumist, mida seletab osaliselt eelmisel aastal kiirelt tõusnud võrdlusbaas. Vaatamata tarbijate kindlustunde alanemisele, püsib elanike rahanduslik hetkeolukord tugevana – palgakasv jätkub, hõive kõrge tase püsib ning tarbimislaenude juurdekasv säilitas eelmise kvartali rekordtaseme. Osaliselt laenuraha abil kõrgele tõusnud tarbimise tase viimasel paaril aastal ning teatud kaupade ja teenuste kiire hinnatõus ei võimalda senist reaalkasvu tempot pikemas plaanis siiski säilitada.

Tagasihoidlikuma laenunõudluse, kinnisvarasektori jahenemise ning pessimistlikumate tulevikuootuste tõttu peaks alates kolmandast kvartalist aeglustuma hakkama ka investeeringute kasv. Sellele viitab ka teise kvartali ettevõtete nõrk investeerimisaktiivsus. Kõrgena püsivad lähiajal vaid valitussektori investeeringute mahud.

Kaupade ja teenuste bilansi defitsiit vähenes kolmandas kvartalis esialgsetel andmetel 43 protsenti, seda tänu kaupade impordi langusele eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Väliskaubanduse mahu aeglane kasv tuleneb endiselt kütuse transiidi ja elektriseadmete tootmise olulisest vähenemisest võrreldes eelmise aastaga. Muude kaupade eksport jätkub tugevas tempos. Impordi kasv näitab aeglustumist siiski ka teistes kaubagruppides, see tuleneb sisenõudluse ja tootmismahu kasvude aeglustumisest. Väliskaubanduse maht kasvab eeltoodud põhjustel tagasihoidlikult ka lähitulevikus.

Majanduskasvu aeglustumine jätkub tõenäoliselt ka neljandas kvartalis, sellele viitavad majandusagentide kindlustunde indikaatorid, mis alanesid septembris–oktoobris viimase kolme aasta madalaimale tasemele. Majandusharude konjunktuur püsib soodne, kuid hinnangud ärikonjunktuurile liiguvad langustrendil nii tööstuses ja ehituses kui teeninduses. Tellimused ületavad tavalise taseme, kuigi varasemast vähemal määral, ning järgmise kolme kuu prognoosid on vähem optimistlikud kui aasta tagasi.