Eesti Välispoliitika Instituudi direktor
Andres Kasekamp ütles Raadio 2 tänases saates Kõik Puhuvad!, et rahumeelne
kooseksisteerimine Eesti ja Venemaa vahel saab võimalikuks alles 50 aasta
pärast.
„Kaks põlvkonda peab mööduma, enne kui see juhtub. Põhiprobleem ei ole piirileping vaid identiteediküsimus,“ rääkis ta.
Kasekampi sõnul tuleneb Venemaa suhtumine Eestisse lisaks identiteediküsimusest ka emotsioonidest. „Kui inimesed Venemaal ratsionaalsemalt kalkuleeriksid, saaksid nad aru, et suuremad ohud varitsevad Venemaad idast ja lõunast, mitte läänest,“ selgitas ta.
Peamine etteheide Kasekampilt Eesti poliitikutele Vene küsimuses on samuti liig-emotsionaalne suhtumine. „Iga kord kui Venemaad mainitakse, tehakse sellest pilkupüüdev lugu ja poliitikud on kohe valmis meedias seda pikalt kommenteerima. Muidugi, Venemaa on meie kõige tähtsam naaber, aga meil ei maksaks kõike nendega seonduvat liiga suureks paisutada,“ kõneles Andres Kasekamp.
Kasekamp tõi õpetlikuks näiteks Prantsusmaa ja Suurbritannia koloniaalimpeeriumide lagunemise pärast teist maailmasõda, mil inglaste ja prantslaste suhtumise muutmine endistesse asumaadesse võttis väga kaua aega.
Seotud lood
Rektor Rein Raud kirjutas täna alla teaduse
ja õppetöö alasele lepingule Tallinna Ülikooli ning Lomonossovi nimelise Moskva
Riikliku Ülikooli vahel lootuses vaatamata poliitilistele pingetele jätkuks
ülikoolidevaheline koostöö kultuuri vallas.
Peale vahejuhtumist Savoy
restoranidirektori ja tema põgusa tuttava Julia Truuvärki vahel ärgitab Vene
ajakirjandus venelasi üles boikoteerima aastavahetuse veetmise võimalusi Eestis,
kirjutas Den za Dnjom.
Venemaa president Vladimir Putin
allkirjastas seaduse, mis peatab Venemaa osaluse Euroopa
tavarelvastusleppes.
Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas
Klaas ütles täna Moldova majandusministri Igor Dodoniga kohtudes, et Venemaa ei
võida Moldova tooteid blokeerides midagi.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.