Eesti valitsus keeldus omal ajal Esva
kalapulgatsehhi finantseerinud välispankade kompromisspakkumisest, leides, et
seda pole mõtet isegi mitte arutada.
Tänasel valitsuse pressikonverentsil selgus, et kompromisspakkumine oli maksumaksjale soodsam kui praegune rahvusvahelise kohtu otsus, mis mõistis Eesti riiglt välja 242 miljonit krooni.
„Õigusnõustajad küsisid valitsuselt, kas hakata läbi rääkima, aga valistus jäi seisukohale, et me sel teemal läbi ei räägi, vaid ootame ära kohtuotsuse,“ tunnistas Lang.
Rahandusminister Ivari Padar avaldas, et võimaliku kompromissina oleks arutatud 75 miljoni krooni maksmist.
„Pole siiski kindel, et soodne kompromiss oleks sündinud,“ vabandas Lang riigiisade kunagist ülbust. Ta selgitas, et rahvusvahelises kohtus hageti 405 miljoni krooni üle. Eesti tundis ennast kindlalt, kuna meie oma riigikohus oli otsustanud, et Estrõbpromi kohustused pole Eesti riigi probleem. Seepeale roogiti välispankade nõuded Ookeani pankrotinõuete seast välja.
„See pole kõige hullem kohtuotsus,“ kommenteeris Lang fakti, et 405 miljoni asemel tuleb Eesti riigil hüvitada vaid 242 miljonit krooni. „Aga see on väga hea koolitund, mis näitab, kui palju võib maksma minna üks ettevaatamatu allkiri,“ lisas Lang.
Nn kalapulgatrahv pärineb 1989. aastast, mil Eestisse tehti Esva kalapulgatsehh. Välispankadelt võttis laenu Estrõbprom, ent kui Nõukogude liit otsa asi, sai otsa ka laenuvõtja. Esva kalapulgatsehhil ei läinud samuti hästi. Laenud kanti üle riiklikule aktsiaseltsile Ookean, mis lõpetas teatavasti pankrotiga.