Peaminister Andrus Ansip ütles kõnes
Stanfordi Ülikooli Hooveri Instituudis, et Eestis on väga avatud majandus ja
seda tänu tehtud kaalukatele ja riskantsetele sammudele.
„Tõepoolest – vastavalt Heritage Foundationi viimasele uuringule on Eesti maailmas majandusvabaduselt 12. kohal – mitte just väike saavutus ühe riigi jaoks, kes kahe kümnendi eest oli sunnitud elama riikliku plaanimajandussüsteemi all,“ juhtis Ansip inimeste tähelepanu selle saavutuse tagamaadele.
Eesti kõrget kohta majandusvabaduse pingereas saab selgitada ka meie otsusega võtta vastu väga lihtne ja läbipaistev maksusüsteem, rääkis Ansip peetud kõnes.
Ansipi sõnul võeti omaks väga avatud, vabamajanduslik lähenemisviis ning selle asemel, et püüda globaliseerumise vastu võidelda avati oma turud välismaailmale, lubades välisfirmadel Eestisse tulla ja siin konkurentsi pakkuda.
„Me ei kaitsnud oma riiklikke tootmisharusid ega põllumajandussektorit kunstlike tariifide ja tõketega. Vastupidi, me tervitasime väliskaubanduse konkurentsi,“ ütles peaminister ning lisas, et üleminek täielikule avatusele ei olnud siiski täiesti valutu, kuid me mõistsime, et see on meie majanduse ümberkujundamiseks ja läänega taasühendamiseks hädavajalik.
Veel rääkis Ansip oma kõnes vabadusest ja sellest, mida see tähendab Eesti riigi ja eestlaste jaoks. „Meie jaoks tähendab vabadus õigust otsustada omaenda tuleviku üle, õigust ise omi asju ajada – nii poliitilises, kui majanduslikus mõttes. Me teame, mida tähendab elada vabaduseta. Ja me teame, et vabadus ei ole iseenesestmõistetav,“ rääkis peaminister ning lisas veel, et proportsionaalne maksusüsteem on üks meie majandussüsteemi alustalasid – lihtne proportsionaalne koormus on inimestele kergestimõistetav ning võimaldab riigil tõhusalt makse koguda.
Oma kõne lõpetuseks ütles Ansip: „Meil õnnestus muuta oma majandus tugevalt kontrollitud süsteemist kaasaegseks, vabaks, turul põhinevaks majanduseks, sest me tegutsesime kiirelt ja otsustavalt.“