Olympic Entertainment Groupi juhatuse
esimees Armin Karu kirjutab tänases Äripäeva arvamusartiklis, et Äripäev peaks
saama kollase kaardi, mitte vibutama kurjustavalt nimetissõrme vaid Olympicu
aadressil.
Ülemaailmne aktsiahindade langus sai alguse Eestist, kui Olympic Entertainment Group ei vastanud paari tunniga Äripäeva küsimusele „mis kasumlikkusega lahti on?”. Just selline mulje jäi mul paaril eelmisel nädalal majanduslehes avaldatut lugedes.
Olles lasknud esimestel emotsioonidel veidi lahtuda, pean siiski väga oluliseks vastata Äripäeva toimetajate lennukatele mõtetele, sest lehte lugenud Olympic EG tänane või tulevane aktsionär peab saama teada ka teise poole arvamuse.
„Kollane kaart” Äripäevale
Ajaleht Äripäev on meile viimasel paaril nädalal ette heitnud soovimatust tulemusi kommenteerida. Esmalt põhimõttelisest – Olympic EG ei ole kunagi jätnud vastamata ühelegi mõistlikule meediapäringule, kui selleks on antud mõistlik tähtaeg. Ma usun, et selle väitega saavad nõustuda kõik meiega viimaste aastate jooksul suhelnud ajakirjanikud. Kusjuures – uskuge mind – nende aastate jooksul on olnud ka mitmeid ebameeldivaid või isegi selgelt negatiivsel eelarvamusel põhinevaid küsimusi. Just selliseid, millega esimesel hetkel tegelda ei tahakski.
Nõustun, et meie tulemuste avaldamise ajastus ei olnud kõige õnnestunum seetõttu, et kogu grupi juhatus viibis Las Vegases kasiinovaldkonna aasta suurimal ja olulisimal konverentsil. Äripäeva lapsikud naljad „kodumaa tolmu jalgadelt pühkimisest” on pehmelt öeldes kohatud, kuna tegemist on valdkonna aasta tähtsündmusega. Oleme tipptasemel sellest osa võtnud aastaid ning seal sõlmitud kokkulepped kaasaegseimate tehnoloogiate osas on olnud mitte ainult siinseks konkurentsieeliseks, vaid ka teerajajaks kogu Euroopa kasiinomaastikul. Samas olime juba aasta alguses börsile ja aktsionäridele lubanud oma kolmanda kvartali tulemused just sel nädalal avaldada. Ka sellest lubadusest taganemine oleks olnud kohatu.
Olgem ausad – arvuti taga käed rüpes päevi mööda saates oleksime lisaküsimustele saanud vastatud 30 minutiga. Kümnetunnise ajavahe tingimustes vajab see aga veidi enamat. Paraku on Olympic EG tänane rahvusvaheline haare ja elutempo majanduslehe toimetajaile haaramatu. Kindlasti on see õppetund kogu Olympic EG meeskonnale, kuid loodetavasti mitte ainult meile.
Aktsiaomanikud ja majandusajakirjanikud teavad, et kehvad uudised jõuavad börsile pahatihti just reedesel hilisõhtul – hoidusime teadlikult ka selle praktika järgimisest. Neljapäeva õhtupoolikul avaldatud tulemused jätsid aktsionäridele õhtu, öö ja hommiku, et kujundada enne uue börsipäeva algust oma suhtumine olukorda. Just sellist käitumist on börs oluliste uudiste puhul palunud turuosalistelt. Ka ajakirjanikele jäi terve õhtu ja järgmine hommik vajalike päringute esitamiseks. Paraku ei jõudnud ainsa küsija, Äripäeva küsimused meieni enne reede sügavat pärastlõunat. Ehk siis aega, mil möödunud oli juba terve börsipäev. Siit ka minu küsimus: kas ainult Olympic EG ei ole piisavalt operatiivne, kui mõne lisaküsimuse esitamisele kulub ajalehel 22 tundi, aga vastuseid oodatakse paari tunniga? Ma arvan, et Äripäeva omaenda terminoloogia järgi peaks „22-tunni-mees” saama siin „kollase kaardi”. Vähemalt ei saaks nende tundide kõrvutamisel viibutada kurjustavalt nimetissõrme vaid vastaja aadressil.
Lipp lehvib juba kaheksas riigisKüsimuse “mis kasumlikkusega lahti on?” asemel oleks õigem olnud küsida, mis jäi juhtumata ehk mis ikkagi on peamised põhjused varem tehtud prognooside kärpimiseks. Andsime börsisüsteemi kaudu aktsionäridele ka detailse ülevaate kõigist põhjustest, millest peamine on aeg – meie jõuline laienemine uutele turgudele on võtnud lihtsalt kavandatust rohkem aega. Aga aktsionäride huvides oleme otsustanud kaotada pigem aega, kui raha ehk saavutada ettevõtete ülevõtmisel Olympic EG jaoks parimad võimalikud tingimused.
Veel parem uudis aktsionäridele on tõsiasi, et kõik kavandatud tehingud on toimunud või kohe-kohe toimumas. Eelmisel sügisel lubasime kolme aastaga jõuda lisaks toonastele viiele turule – Eesti, Läti, Leedu, Valgevene ja Ukraina – veel viide uude riiki. Vaid aastaga oleme oma kolme aasta lubadusest täitnud juba poole – Rumeenias, Poolas ja Slovakkias lehvivad Olympic Casino lipud.
Meilt on küsitud, miks tegime prognooside korrektsiooni alles novembris. Sellele on vastus vaid üks – tegime seda esimesel võimalusel, kui korrektsiooni täpsem vajadus ja maht lõplikult selgeks said. Kasvuprognoosi vähendamine ei ole väga hea uudis, kuid samas võib igaüks veenduda, et ettevõtte tegevusnäitajad on endiselt head ning me püsime kindlalt lubatud laienemiskursil.
Tõsi on, et enamus Euroopa börsifirmasid, eriti need, kes oma tegevust agressiivselt laiendavad, prognoose ei avalda. Õppetund on saadud ning Olympic EG läheb samuti seda teed.
Žetoonide rahaks vahetamisestViimastel nädalatel on Tallinna börsil langenud kõigi aktsiate hinnad – taolise kiire müügisurve taga on olnud need, kelle usk Eesti majandusse ja siinsete ettevõtete võimekusse on kõikuma löönud. Pean kurvastusega tõdema, et need protsessid on laiemad kui Olympic EG üks vastamata küsimus kohalikule ajalehele. Žetoonid on kiirelt rahaks vahetanud pigem investorid, kes oma otsuseid seitsme maa ja mere tagant juhtides on panuseid kogu regioonis „igaks juhuks” vähendanud.
Mina usun Eesti ettevõtetesse oluliselt enam, kui paljudesse teistesse. Olles ise Olympic Entertainment Groupi suurim aktsionär, saan oma veendumuse kinnituseks öelda vaid üht – ma ei ole ühtegi OEG aktsiat siiani müünud, ega kavatse seda ka niipea teha. Juurdeostmist aga kaalun küll.
Seotud lood
Olympic Entertainment Groupi suuromaniku ja
juhatuse esimehe Armin Karu sõnul lubati IPO käigus, et aastaks 2010
tegutsetakse kümnes riigis ning ollakse Kesk-ja Ida-Euroopas turuliidrid, täna
nad endale nii kitsaid geograafilisi piire ei sea.
Mängupõrgute kuningas ja Eesti varakaim
mees Armin Karu arvab, et miljon aastas on normaalne sissetulek.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?