Parts: ühistranspordile riik niisama raha juurde ei anna

„Meie otseselt bussijuhtide streigiplaanidesse ei sekku, aga anname maakondade ühistranpordi kohta kindla sõnumi, et teeme maksimumi, et asi muutuks paremaks. Niisama raha me juurde ei anna. Kõik peab olema põhjendatud,“ ütles Parts.

Parts selgitas oma sõnu sellega, et elame Euroopas, euroopalikus õigusriigis. „Siin ei ole ühtpidi aktsepteeritav bluffimine ega ka „röövimine“,“ märkis ta.

“Kui hakkasime kevadel 2008. aasta riigieelarvet tegema, lähtusime olemasolevatest lepingutest ning planeerisime dotatsiooni tõusu 25 miljonit krooni ehk üle kümne protsendi,” ütles Parts. “Tänase seisuga on mitu bussifirmat tunnistanud, et nad bluffisid ehk tegid alapakkumise, ei saa enam hakkama ja nõuavad dotatsiooni juurde. Me loodame maavanemate peale, kes on ju riigi huvide esindajad ja peaksid teadma, et maksumaksja rahal on piir,” lausus Parts.

Pealegi moodustab maakonnaliinide problemaatika transporditöötajate ja tööandjate vaidlusest vaid väikese osa. „Streigi ja toetuste mahu osas on suht väike seos, kuna riik toetab maakonnaliine, mille maht on umbes 20% kogu bussiliiklusest. Lläbirääkimised aga käivad kogu bussijuhtide ja autovedude kohta,“ täpsustas Parts.

Ministri sõnul võib tänane kohtumine maavanematega transporditöötajate palgavaidlustesse küll veidi leevendust tuua, kuid põhiküsimuse lahendamine jääb siiski tööandjate ja -võtjate ülesandeks.

„Streigi jätaks ära vastutustundlikkus mõlema poole poolt,“ arvas Parts, kelle sõnul on peamine, et võidaks tavaline inimene. „Kes tahab väga palju võita, peab mängima kusagil börsil.“

Parts rääkis täna maavanematele, et ühistranspordi tervikpilt vajab korrastamist, ent kõigepealt on maavalitsustel vaja tagada, et bussid sõidaks ka uue aasta alguses. “See protsess võib olla valuline ning kõige kriitilisem aeg on veebruar-märts. Seejärel saame edasi minna ühistranspordi korraldamise pikema plaaniga,” ütles ta. Ministri sõnul soovib ta 2008. aasta jooksul jõuda vajalike seadusemuudatusteni. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ka taotlenud 2008. aasta riigieelarvest raha ühistranspordi reservi jaoks.

Ministeeriumi tellitud analüüsist selgus, et suur osa maavalitsusi ei ole sisuliselt bussifirmaga sõlmitud lepingu üle järelevalvet teinud. Ei ole kontrollitud piletitulude laekumist ja arvestust, vedaja raamatupidamist, toetuse sihipärast kasutamist, analüüsitud liinivõrku. Samuti on maavalitsuse nägemisulatusest väljas hankel vedaja poolt võetud tariifikohustuste proportsioonide järgimine ja muud säärast. Dotatsiooni juurdesaamine hakkab ministeeriumi plaani järgi edaspidi olema otseses seoses järelevalve toimimisega.

Dotatsiooni õiglase jagamise tagamiseks töötas ministeerium välja ühistranspordi hinnaindeksi, mis põhineb PWC kulustruktuuri uuringul ja tagab, et vedajale saab toetus suureneda vaid mahus, mis vastab tegelikele kulude kasvule. Lisaks koostab ministeerium maakondade jaoks lähiajal ühtsed hanke- ja avaliku teenindamise lepingu tingimused avatud pakkumismenetluseks.

Sellega loodetakse puhastada ühistranspordisektor nn libapakkujatest, vältida edasised turumoonutused ja koostada realistlik riigieelarvestrateegia.

„Ma arvan, et tööandjatel ja võtjatel on oluline, et nad näevad, et riik on valmis parandama riigihangete süsteemi ja järelevalvet, opereerima liinivõrke, jälgima bussiettevõtjate tegelikke kulusid jne. Oleme valmis igati astuma väiksemaid või pikemaid samme ühistranspordi süsteemi inimestele sobivamaks tegemiseks,“ lisas minister Parts.

Tänasel kohtumisel minister ja maavanemad konkreetsetest toetussummades ei rääkinud. „Need ettepanekud olen ju varem teinud. Maakonna bussiliinide puhul räägime 265 miljonist kroonist, millest 20 miljonit on reserv. Ei kavatse seda lihtsalt laiali jagada, vaid käsitleme iga maakonda individuaalselt,“ lausus Parts.