• OMX Baltic0,01%271,7
  • OMX Riga0,01%863,94
  • OMX Tallinn0,05%1 733,52
  • OMX Vilnius−0,2%1 064,66
  • S&P 500−0,04%6 037,59
  • DOW 300,07%43 325,8
  • Nasdaq −0,05%20 020,36
  • FTSE 1000,09%8 144,16
  • Nikkei 2251,8%40 281,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%111,19
  • OMX Baltic0,01%271,7
  • OMX Riga0,01%863,94
  • OMX Tallinn0,05%1 733,52
  • OMX Vilnius−0,2%1 064,66
  • S&P 500−0,04%6 037,59
  • DOW 300,07%43 325,8
  • Nasdaq −0,05%20 020,36
  • FTSE 1000,09%8 144,16
  • Nikkei 2251,8%40 281,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%111,19
  • 19.12.07, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Palgatulu kasv maksuvabaks

Investeerimiskontode süsteemi rakendamise pikem eesmärk on motiveerida eraisikuid enam säästma, sääste investeerima ning vähem tarbima. Üks võimalus on mõjutada inimeste käitumist maksupoliitika kaudu, soodustades säästmist ja investeerimist, kõrgemalt maksustades tarbimist, eriti ressursimahukate toodete ja teenuste osas.
Eesti majanduse kapitaliseeritus ei ole täna tasakaalus, põhinedes liiga palju otseinvesteeringutel; avalikku raha on majandusse kaasatud liiga vähe. Just väiksemate hoiustajate kaasamine aktiivsete investoritena või ettevõtjatena loob vundamendi majanduse jätkuvaks arenguks.
Rahandusministeeriumi plaan annab investeerimiskontode kaudu võimaluse väärtpaberiinvesteeringutest saadud tulu maksuvabalt reinvesteerida. Maksukohustus on sarnaselt kehtiva ettevõtete tulumaksusüsteemiga lükatud edasi hetkele, kui tulu võetakse investeerimiskontolt välja tarbimisse. Investeerimiskonto on rahavoogude põhine ja tulumaksuga maksustatakse väljamakse osa, mis summeeritud arvestuses ületab sissemaksete summat.
See on hea samm, kuid mitte piisav. Mõistes otsuse mõju riigieelarve tuludele, pean siiski jätkuvalt oluliseks pikemas vaates vabastada tulumaksust ka palgatulust tehtavad investeeringud - esialgu kas või mingi summa ulatuses. Eesmärk on tuua uusi investoreid palgatöötajate hulgast juurde.
Ma mõistan täielikult ministeeriumi soovi maandada investeerimiskontode rakendamisel võimalikke riske pettuste osas. Pean aga liiga kitsaks piirata riikide ringi Euroopa majanduspiirkonnaga, kus väärtpaberiturgudel kaubeldavatele väärpaberitele maksusoodustus kehtib. Mina laiendaksin seda ringi ja teen ettepaneku rakendada soodustust kõikide nende riikide osas, kellega Eestil on kehtivad maksulepingud. See võimaldaks ka nt USA turgudel kaubeldavad väärtpaberid arvata maksusoodustust pakkuvate investeerimisobjektide alla.
Mis puudutab investeerimishoiuse intressi maksustamist, siis antud eelnõu võimaldab nende osas rakendada investeerimiskonto kaudu tulumaksuvaba reinvesteerimise skeemi. See peaks olema üldise loogikaga kooskõlas: kapitalitulu ei vabastata tulumaksust, vaid maksustatakse tarbimisse võtmise hetkel.
Küll on mõistetamatu piirang siduda investeerimiskonto ainult krediidiasutusega (eraldi küsimus on veel ainult ühe investeerimiskonto lubamine). Ja miks on investeerimisobjektide ring nõnda piiratud? Võiks võimaldada ka alternatiivturgude tehinguid arvestada, samuti laiendada soodustust kõigile aktsiatele ning osadele. Väärtpaberiturul kaubeldavate väärtpaberite kõrval võiks ka ettevõtte asutamisel tehtud investeeringud aktsiatesse või osadesse olla võõrandamisel investeerimiskonto kaudu samuti maksustamise alt väljas.
Meie majanduse ajaloost võetud näite puhul lahendaks plaanitav muudatus küll Hansapanga aktsiate võõrandamisest saadud tulu maksustamise, kuid Sylvesteri aktsiate võõrandamisel saadud tulu reinvesteerimisel tuleks ikka tulumaksu maksta.
Ma ei näe probleemi investeerimiskontode rakendamisel juba 2008. a 1. jaanuarist. Tulumaksu laekumise vähenemine kajastub alles 2009. a riigieelarves ja majanduse ebakindluse valguses aitaks kiire rakendamine säästmist ja investeerimist soodustada kohe.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.12.24, 12:49
Tarkvaraarendaja Merada: turvanõrkusi tuleks otsida vähemalt kord kuus
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele