• OMX Baltic0,48%272,92
  • OMX Riga0,14%875,54
  • OMX Tallinn1,23%1 760,42
  • OMX Vilnius−0,04%1 049,21
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,32%8 140,74
  • Nikkei 2250,34%39 515,36
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,65
  • OMX Baltic0,48%272,92
  • OMX Riga0,14%875,54
  • OMX Tallinn1,23%1 760,42
  • OMX Vilnius−0,04%1 049,21
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,32%8 140,74
  • Nikkei 2250,34%39 515,36
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,65
  • 19.12.07, 16:06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kinnisvaraarendaja Q Vara koondas 12 töötajat

Q Vara nõukogu esimees Alo Lillepea ütles täna aripaev.ee-le, et püsikulude vähendamiseks koondas kinnisvaraarendaja Eestis ja Lätis kokku 12 töötajat.
Lillepea rääkis, et Q Vara vähendas arenduse aastast kulubaasi 12 miljoni krooni võrra ehk koondanud Eestis 5 ja Lätis 7 inimest. Koondamine haaras kolmandikku Eesti ja poolt Läti töötajaskonnast.
Ühtlasi andis Lillepea mõista, et kedagi annab veel koondada ja see hoiaks täiendavalt kokku 4-5 miljonit krooni aastas. Selle tulemusena langeb Q Vara kulubaas 18 miljonile kroonile aastas, millele lisandub intressikulu.
Lillepea tunnistas, et ehkki nad müüsid kinnistu Pärnu maanteel ja magusa kinnistu Sofias, on neil arendus- ja ehitustegevuse jätkamiseks vaja veel ligikaudu 100-150 miljonit krooni raha.
"Selle ainuvõimalik teekond on veel realiseerida mõni hea projekt ja lisaks investeerida Q Varasse juurde ka aktsiakapitali. Seda me siis järgmise aasta jooksul ka teeme," lubas Lillepea.
Q Varal oli 2008. aastal plaanis alustada kahe väga suure projektiga. Need olid Riias asuv Jonathani korterelamu brutopinnaga enam kui 40 000 ruutmeetrit ja 27 000 ruutmeetrine Taevasmaa korterarendus otse Tabasalu kõrval. Kas nendega tuleval aastal ka alustatakse, seda Lillepea paraku ei lisanud.
Kinnitamata andmetel on Taevasmaa arendusprojekt teadmata ajaks külmutatud.
Lillepea arvestuste kohaselt peab Q Vara olema tuleval aastal mitte suurem kui 2004, kuid suuteline Balti riikides tegema ligikaudu 300-400 miljonit krooni arenduskäivet. Peale selle tuleb Lillepea sõnul olla "väga osav". Selliseid tegusid suudab kinnisvaraarenduse vallas korda saata vaid käputäis inimesi, rääkis Lillepea.
Et ots-otsaga kokku tulla, vajab Q Vara ligikaudu 200-250 miljoni kroonist aastakäivet.
Aripaev.ee küsis Alo Lillepealt ka seda, et mis moel on endine supermodell Carmen Kass Q Vara omanikfirma Marine Systemsi kaasomanik, kui äriregister seda ei näita. "Küsige seda Marine Systemsilt. Minu andmetel on Carmen seal laenulepingutega reguleerinud selle, et temale kuulub 50% kasumist," vastas Lillepea.
Lillepea väitis täna aripaev.ee-le, et Carmen Kass ja Jürgen Järvik on olnud SLProductionsi (SLP) kaasomanikud firma algusest peale. Et SLP on Lillepeade kõrval praegu ka kolmas omanik, seda võib järeldada praegustest Evli Securities kliendikontol olevatest osadest.
Äriregister näitab, et SLP algsed omanikud olid võrdsetes osades Ivo Lillepea ja Alo Lillepea. Omanikud varjusid Suprema kliendikonto taha 1. jaanuaril 2006. Sama aasta 1. juulil löödi osad jälle lahku, aga seekord kolmeks. Peale seda võis Ivo Lillepea SLPd pidada enda omaks 11 300 kroonise ja Alo Lillepea 11 400 kroonise osamaksu ulatuses.
Ülejäänu, 17 300 krooni jäi endiselt Suprema kliendikontole. Viimane kanne tehti SLP omanike ringi selle aasta juulis, kui sinna ilmus Suprema Securities / Resident Legal Entity. Firma registrinumbri järgi on see praegu Evli Securities AS.
Ajakirjanduse andmetel müüs kinnisvara vastu huvi kaotanud supermodell Carmen Kass oma enamusosaluse Marine Systemsis 2005. aasta sügisel. Jürgen Järviku firma Marine Systems jäi tehingu tagajärjel Q Vara vähemusaktsionäriks.
Q Vara praegused arengusuunad, töös olevad ja külmutatud projektid olevat kõik börsiaruannetes kirjas ja neid Lillepea täna täpsustama ei hakanud.
Lillepea ütles, et ligikaudu 40 miljoni kroonine kohustus Gild Arbitrage ja Global Opportunity ees pole mingi võlgnevus, vaid laen, mida firma pole võlgu jäänud. Pealegi on selle kulu on Q Varale null, kuna laen on vormistatud SLP nimele.
Lillepea sõnul olevat 40 miljoni kroonisest laenust 2 miljonit eurot (pisut üle 31 miljoni krooni - toim.) juba tagasi makstud ja seda tehti Sofia kinnistu müügist laekunud rahast. Ülejäänud laen plaanitakse tagasi maksta tuleva aasta teises kvartalis.
Aripaev.ee küsimusele, kust lisainvesteeringud Q Vara aktsiakapitali põhimõtteliselt tulla võiksid, vastas Lillepea, et firma praegused omanikud investeerivad sinna ise. "Me tahame investeerida ise aktsiakapitali laiendamisesse. Millal ja kui palju, teatame läbi börsisüsteemi," ütles ta.
Lillepea märkis ka seda, et lisaraha hankimiseks tuleks mõni hea projekt müüa. Mida head neil tuleval aastal üldse müüa on, seda Lillepea ei täpsustanud.

Seotud lood

Uudised
  • 18.12.07, 16:04
Q Vara aktsiad liikusid notari väärtpaberikontole
Q Vara omanik SLProductions kandis 38% viimastel aastatel hoogsalt laienenud kinnisvaraarendaja aktsiatest notar Aivar Mesikäpa väärtpaberikontole.
Uudised
  • 06.05.08, 17:37
Q Vara kärpis meeskonda 9 inimese võrra
Kui möödunud aastal kahanes Q Vara töötajaskond 12 inimese võrra, siis selle aasta esimeses kvartalis tõmbas kinnisvaraarendaja kokku veel 9 töökohta.
Uudised
  • 18.12.07, 19:10
Q Vara toimetulekut varjutavad endiselt maksuvõlad
Ehkki AS Q Vara sai oma suvisest 4 miljoni kroonisest maksuvõlast lahti, on temaga seotud ettevõtetel endiselt väiksemaid maksuvõlgu üleval rohkem kui miljoni krooni ringis.
Uudised
  • 01.11.07, 18:03
Q Vara kasum haihtus
Q Vara üheksa kuu konsolideeritud netokasum oli 1,94 miljonit krooni. Mullu samal ajal oli firma kasum 93,6 miljonit krooni.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 12:03
ABB ärijuht: Eestil on tugeva tööstusriigi maine
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele