Hansa Investeerimisfondid ASi fondijuhi
Rasmus Pikkani ja portfellihalduri Kristjan Tamla tutvustasid
täna 2008. aasta investeerimisfondide finantsturgude ettevaadet ja sõnasid,
et nad ootavad huvitavat aastat.
2008. aastal on põhjust mõõdukaks optimismiks, sest Euroopa majandustsükkel on tugev, arenevad majandused on USAst oluliselt vähem sõltuvaks muutunud ning aktsiaturgude hinnatase on soodne. 2007. aastal olid globaalsetel finantsturgudel oluliseks tooniandjaks rahutud krediiditurud. See põhjustas laenumahtude vähenemise, laenukulude tõusu ja tarbijausalduse näitajate languse ning suurendas majanduskasvu aeglustumise ohtu – seda eeskätt USAs.
Hansa Investeerimisfondide portfellihalduri Kristjan Tamla sõnul USA majandus ei lange, kuigi kasv aeglustub. „Põhiline sektor, mis kasvu kärbib, on elamuehitus. Kuid selle sektori osakaal läbi ajaloo on olnud kuskil 5% kandis. Elamumajanduse jahenemine hakkas juba 2006. teisel poolel ja nüüdseks on osa mullist välja lastud. Kui ei oleks finantssektori innovatiivsust ja seotust kinnisvaraga, siis sellist teemat nagu USA majanduslangus ei puudutataks üldse. Probleem on selles, kuidas kinnisvara on oma kombitsad finantssektorisse sisse ajanud,“ selgitas ta.
„Teiseks, kui tegelikult vaadata USA ettevõtlust väljaspool panku, on olukord päris hea. USA ettevõtted ei ole üle tootnud ega liialt investeerinud. Tugevad ja head ettevõtted saavad endiselt soodsalt laenata, ei ole massilist raha kallinemist kõigile. Enamik panku annab leebelt laenu väljapoole eluasememajandust,“ lisa ta. Aktsiahindade tase peamistel turgudel on soodne nii ajaloolises perspektiivis kui ka alternatiivsete investeerimisvõimalustega võrreldes. USA ettevõtete kasumlikkus väljaspool finantssektorit on ajaloolises perspektiivis rekordtasemetel. „Ettevõtete kõrge kasumlikkus annab põhjust olla optimistlik ka tööturu ning seega ka eratarbimise osas, mis on seni olnud üheks kasvumootoriks,” sõnas Tamla. Küsimärk on endiselt finantssektori aktsiate kohal. „Täna pole siiski veel selge, kui palju on pangad viimastel aastatel innovatiivsetesse finantsinstrumentidesse panustades kahjumeid teeninud,” ütles Tamla.
Fondihaldur arvas, et kui suuri täiendavaid tagasilööke ei tule, on langus välditav. „Suurim risk on inflatsioonisurve, eriti toore ja toiduhindade kasv. Toidu ja kütuse tarbimist ei saa piirata ja nende kallinemine pärsib tarbimist,“ lisas ta.
USA kasvu aeglustamine mõjutab ka muud maailmamajandust. „Esiteks, kui ameeriklased tarbivad vähem, saab sinna vähem kaupa eksportida ja ka eksportijate majanduse kasv aeglustub,“ selgitas ta.
Tamla sõnul ei suuda arenevad turud kompenseerida USA juhtrolli ja maailmamajanduse kasvu ootab aeglustumise.
Kui USA majanduskasv on mõneti küsimärgi all, siis Euroopa majanduskasvu väljavaated püsivad tugevad. Ekspordisektorile pole tugev euro seni veel olulist negatiivset mõju avaldanud, ehkki siin võib regiooniti kindlasti erinevusi näha. Samas on tööturg ning seega ka sisetarbimine jätkuvalt tugevad. Tamla sõnul jätab Euroopa Keskpank suure tõenäosusega oma baasintressimäära pikaks ajaks praegusele tasemele (4%), kuid krediiditurgude survete taandudes on näha ette Euribori kahanemist ehk siis lähenemist keskpanga baasintressi suunas. „Keskpangad sekkuvad hoogsalt, küsimus on, mis alternatiivseid vahendeid lisaks baasintressi muutmisega kasutatakse,“ lisas ta.
Hansa Investeerimisfondide fondijuhi Rasmus Pikkani sõnul on 2008. aasta kohta raske midagi kindlat öelda peale selle, et kindlasti tuleb huvitav aasta. „Palju volatiivsust saab olema. Signaale on võimalik mitmeti interpreteerida,“ lisas ta. Hoolimata majanduskasvu ohustavatest riskidest, on globaalsed aktsiaturud heas seisus.
Venemaa aktsiaid toetab selgelt nafta hind, samuti Venemaa aktsiate suhteliselt väike osakaal välisfondide portfellides. Ida-Euroopa on aga üks väheseid regioone, kus ettevõtete kasumiootused on viimastel kuudel tõusnud. Samuti püsib regiooni majanduskasv kõrgena. Ida-Euroopat ei mõjutaks oluliselt võimalik majanduskasvu aeglustumine USAs, sest sealsed kaubandussidemed on tihedamad Euroopa riikide, mitte USAga. Lisaks on üle pika aja Ida-Euroopa aktsiad soodsamad kui arenevad turud keskmiselt. Samuti on mõned aktsiaturud Kesk- ja Ida-Euroopas (näiteks Baltikum) eeskätt emotsionaalsetest faktoritest tulenevalt põhjendamatult ülemüüdud.
„Arenenud regioonidest eelistame Euroopat, kus tsükli faasis on USAst paar aasta maas. Hea investeering on Ida-Euroopa ja Venemaa, sest arenenud maailma tsüklid ei mõjuta pikamaajalist konvergentsi, mis jääb püsti, mille vastu on raske võidelda, nagu ka surma ja maksude vastu,“ lisas Pikkani.
Pikani sõnul paistab eriti silma Baltikum. „Baltikum on välisanalüütikute käest peksa saanud, sest nad arvavad, et majandusel ei saa minna nii hästi ja majanduskriis peab tulema ja seetõttu ei taha Baltikumi aktsiaid keegi omada ning nende hinnatase on emotsionaalse müügi tõttu muutunud soodsaks,“ selgitas ta.
Seotud lood
Vaatamata ees seisvale majanduslanguse
ohule, kontrolli alt väljas olevale jooksevkonto defitsiidile, nõrgenevale
dollarile ning elamuehituse kokku kukkumisele, on Dow Jonesi tööstuskeskmine
käitunud teistest suurest aktsiatest paremini.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.