Käimasolev ulatuslik Eesti saatkonnahoonete
uuendamine läheb riigile kolme aasta jooksul maksma ligi miljard krooni: selle
eest kerkivad uued hooned Pekingisse ja Riiga ning ostetakse-remonditakse üle
kümne saatkonnamaja.
Kuigi Eesti on ka varasematel aastatel oma välisesinduste hoonete parendamisse investeerinud, asus välisministeerium 2006. aastal selles vallas jõulisemalt tegutsema, kirjutas Postimees.
Kuna saatkonnahoonete ehitamist, ostmist ja renoveerimist rahastab riik oma eelarvest, langetades otsuseid aasta kaupa, on teada, et ajavahemikul 2006–2009 kulub selleks miljardi krooni ringis (seni on kulunud umbes 700 miljonit krooni, selle sees ka tänavuseks plaanitud ligi 300 miljonit).
Välisministeeriumi kantsleri Matti Maasika sõnul on aastani 2011 paika pandud riigieelarve strateegias aga ministeeriumil soove veelgi.
"Kahe aasta eest paranesid riigi rahalised võimalused ja võeti vastu otsus, et oma saatkonnahoone on üüripinnast otstarbekam," selgitas Maasikas, miks saatkonnahoonete küsimus kahe aasta eest tõsiselt käsile võeti.
Seotud lood
Otse Berliini südames, aukohal Brandeburgi
värava kõrval avati reede õhtul, USA iseseisvuspäeval pidulikult Ameerika
Ühendriikide uus saatkonnahoone.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.