Järgmise aasta suveks kerkib Jõhvi
südalinna maavalitsuse ja kiriku vahele neljakorruseline ärihoone, mille
arhitektuuriline lahendus tõotab vallandada tuliseid vaidlusi sellise hoone
sobivusest asukohta.
"Iseenesest on see lahendus huvitav ja üsna vürtsikas, ent tal on tugevad lõunamaised mõjud. Arvan, et neoklassitsistliku maavalitsuse hoone ja gooti stiilis kiriku vahel mõjuks selline hoone väga võõrana. See ei ole Eestile harjumuspärane arhitektuur," ütles Jõhvi vallaarhitekt Andres Toome, Põhjarannikule.
Erinevalt teistest uuemal ajal Jõhvi rajatud ärikeskustest, mis kujutavad arhitektuurilises mõttes ilmetuid plekk-karpe, on Rakvere tänavale kavandatav hoone esimene kapitaalsem ehitis. Klaasist ja betoonist neljakorruselise hoone, mille nullkorrusele tuleb parkla, on projekteerinud arhitektuuribüroo Kosmos, kelle mitmed julged ja uljad tööd Eesti linnades on varem esile kutsunud nii tugevat poolehoidu kui vastasseisu.
"Kui ma seda lahendust esimest korda nägin, siis arvasin naljaga pooleks, et see on mõni mošee või kultuurimaja Tadžiki NSVs," ütles Jõhvi vallakunstnik Kalev Prits.
Marketon Balticu juhatuse liikme Mart Lee sõnul on Jõhvi piirkonnas praegu tühimik kvaliteetsete büroopindade osas. "Me arvestame rentnikega, kes tahavad tegutseda kesklinnas paiknevas kaasaegses, headest materjalidest ehitatud hoones," ütles ta.
Seotud lood
Jõhvi turu kohale Terrazzo Plaza nimelist
äri- ja eluhoonet rajama asuv Bestok Kinnisvara OÜ põrmustab kõik
senised kohalikud kinnisvarahinnarekordid, küsides ligikaudu 30 000 krooni
ruutmeetri kohta. Asjatundjate arvates on Jõhvis sellise hinnaga kortereid
küllaltki lootusetu müüa.
Üle kahe aasta metalli-iharate pilkude eest
peidus olnud Lenini pronkspea rändab lähemal ajal Jõhvist Tallinna Eesti
ajaloomuuseumi.
Jõhvi vallavõimude ning endisest
vallavolikogu esimehest regionaalministri Vallo Reimaa suhted läksid teravaks
pärast seda, kui vallavalitsus hakkas rääkima võimalusest, et varem lubatud
gümnaasiumi juurdeehitisteks ei jätku Jõhvil raha, kirjutas
Põhjarannik.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.