Kõigest 0,4 millimeetri suurused kosmilised
tolmuterad kujutavad orbiidil ja avakosmoses olevatele seadmetele suurt ohtu.
Sellised mikrometeoroidid liiguvad sekundiga keskmiselt 18 kilomeetrit, millest
piisab, et kosmosejaama seina oluliselt kahjustada või sellesse isegi väike auk
lüüa.
Aukude leidmine on aga vaevarikas töö, mida astronautidel ultraheliseadmetega käsitsi teha tuleb. Seetõttu on NASA huvitatud intelligentsemast lahendusest, mis aitaks lekkekohtade asukohti kiiremini kindlaks teha.
Uus väljatöötatud lahendus põhineb juhtmeta andmesidet kasutavatel ja vibratsiooni mõõtvatel sensoritel. „Kui õhk august välja voolab, tekib turbulentsi tõttu vibratsioon, mille alusel saavad kosmosejaama kere külge kinnitatud sensorid triangulatsiooni abil lekke asukoha kindlaks määrata,” selgitas Iowa osariigi ülikooli teadlane Dale Chimenti, kes tegeleb vastava tehnoloogia NASA jaoks väljatöötamisega.
Tehnoloogia ei jõua ilmselt kasutusse rahvusvahelises kosmosejaamas ega ka praegustes süstikutes, kuid huvi süsteemi kasutamise vastu tulevastes kosmosemissioonides on väga suur. Võimalikke rakendusi leidub ka Maa peal. Näiteks lekkivad torud või naftatankerid.